“Ma olen erakordselt tagasihoidlik mees,” ütleb Andres Tabun ja muigab. “Võib-olla ehk siiski nii tagasihoidlik pole, küll aga heatahtlik. Vaadake mu vanust, ma olen juba 61aastane. Ma pole enam edev. Nooruses kindlasti olin… Eks edevus kaob ajapikku ära, püksipõlved vajuvad lonti.”

Vanana ta ennast õnneks siiski ei tunne, üritab olla vitaalne – kas või nagu siiani väga heas vormis näitleja Peeter Jürgens, temast 16 aastat vanem, naistest Luule Komissarov. Sporti Andres enam täie jõuga ei tee, aga nüüd tegeleb kehakultuuriga, sõidab jalgrattaga ja teeb kepingut.

Ekraanidel on Andres Tabun tuntuks saanud ehk teisisõnu uue põlvkonna režissööridele silma jäänud just viimastel aastatel. Telet teha on igal juhul päris huvitav vaheldus, nendib Andres. Juba pakuti ka uut rolli “Vabades meestes”, võtted algasid juulis.

Andres ei osanud noorena iialgi arvata, et temast saab näitleja, ta tahtis saada korstnapühkijaks. Pärast 8. klassi ent oli Tallinnas sündinud, aga Türil pedagoogide peres üles kasvanud poisil plaan minna Tartu kunstikooli. Aeg-ajalt tuleb Andresel siiamaani maalimistuhin peale, viie aasta tagant korra võtab pintsli kätte. Kunstikooli ta siiski ei läinud, sest väga toredatest klassikaaslastest oli kahju lahkuda.