Järveti jäljed narridest kuningateni

Vanematest hüljatud poiss, väikest kasvu mees, geenide järgi mitte-eestlane. Pelgas kogu elu naerualuseks, narriks jäämist. Pingutas seda suurema jõuga, et teda tõsiselt võetaks.

18. juunil möödub sajand maailmakuulsusele ehk kõige lähemale jõudnud eesti näitleja Jüri Järveti (18.06.1919–05.07.1995) sünnist. Valituna 1968. aasta suvel mängima nimiosa Len­filmi “Kuningas Learis” – tollase NSV Liidu planeedikuuendiku sadade tähtnäitlejate hulgast – on Järveti nimi kirjas maailma filmientsüklopeediais. Filmi tähtrežissöör Grigori Kozintsev soovitas “eriskummalise loomulikkuse ja taevasinise silma­vaatega end jälgima naelutavat eesti näitlejat” mängima omakorda Andrei Tarkovski ulme­põnevikku “Solaris”.

Nõukogude Liidu rahva­kunstniku aunimetusega pärjatud Järveti osaluseta ei tehtud pea ühtegi Eesti mängufilmi. Kuid mängufilmiks vormimist väärt oleks ka näitleja enda sünni- ja kujunemislugu.

Goori lapsepõlv

Poisslaps sünninimega Georgi Kuznetsov juhtus ilmale tulema Vabadussõja pöörises olevas Eestis. Nagu Gooriks kutsutud poiss alles aastaid hiljem “ühel päeval välja ilmunud daamilt, ema õelt” teada sai, otsustanud medõe haridusega venelannast ema Jevgenia pageda 1920. aastal Nõukogude Liitu elama. Tädi vabandas, et temal polnud võimalust poissi enda juurde võtta. Ja rääkis, et kuulu järgi oli poisi isa pärit Elsass-Lotringist. Kas prantslane või prantsuse juut, laevaarst. Vanemad olla kohtunud esimese maailmasõja lõpus Riia all armees teenides. Legendi järgi laeval. Põgusast kohtumisest jäi “pisike karjuv mälestus”, kelle Jevgenia soovis unustada… Tädilt sai Jüri siis ka ema foto. “Väga ilus naine oli,” kiitis Järvet veel oma elu lõpulgi.