Olles küll moe- ja naisteajakirjade lugeja, olen alati arvanud, et Eesti Naine pole minu vanuse- ja huvigrupile. Kui sõbrannal külas olles seda sirvima hakkasin, oli üllatus suur. Nii sisukas ja mitmekülgne väljaanne! Sel kuul lausa ootasin, millal see sõbranna postkasti potsatab, et saaksin tema juurde hommikukohvile minna. Hilje Mureli rõõmsameelsus süstis endassegi optimismi ja Epp Eespäeva lihtsuse võlu pani mõtlema ületarbimisest ja sellega kaasnevast. Loomulikult ei puudunud ka ilu-uudised ja meeldis põhjalik ülevaade maskide kasutamisest. Sõbranna vihjas ka üllatusele, mis hakkab mu postkasti iga kuu saabuma. On, mida oodata! MARGOT
Kui nüüd ausalt kõik ära rääkida, pean tunnistama, et olin Eesti Naisest natuke võõrandunud. Aga kui juba eelmise kuu esikaas võrratu Tanjaga püüdis pilke, siis lõpuks septembrikuise ajakirjaga (taas)kohtudes tabas mind vaimustus. Uuenduskuur ajakirjas (ja veebiplatvormidel) on aset leidnud täpselt parajates doosides, säilitades endise maitsekuse ning väärikuse. Tartu patrioodina oli rõõm lugeda oma koduses linnaosas elavast teatripaarist ning loomulikult Joel Ostratist, kes seisab vankumatult Tartu parimate restoranide heaolu eest. Ja seda, et Hilje Murel vajab 10 tundi und, näitasin lausa oma mehele, armastab ta ju naljaga lõõpida, et unimüts olen. LAURA
