Imetlen Leelo Tungla laulukirjutamise andi. Tema luuletuste riimid ja eriti meeldejäävad Lotte-muusikalide laulud teevad tuju heaks. Suvel autoga sõites kuulan pea alati neid laule ja laulan neid tütrega kaasa, kuigi ma pole enam väga noor. Lugu kollageenist oli vajalik ja informatiivne, kuna mul on probleemiks luude hõrenemine ja liigeste praksumine. ELINA Tartust

Juulikuu number oli üle mitme aja selline, mille kaanest kaaneni läbi lugesin. Eesti Naine on minu kodus olnud juba lapsepõlvest peale. Ka täiskasvanuna olen olnud emaga kahasse tellija. Korraliku lugemiseni viis mind aga see, et töötuks jäädes ja lapsi suvevaheaja alguses vanavanemate juurde saates tekkis esimest korda üle veerandsaja aasta hetk, mil oligi aega rahulikult lugeda. Kas tõesti peab jääma töötuks või üksi koju, et tekiks aega endale? Tulevikus tuleb õppida oma aega paremini töö ja pereelu vahel jagama.

Kaanekangelane Leelo Tungal on minu ellu kuulunud viiel erineval moel, nagu ilmselt paljude eestlaste eludesse. Mõtlen tihtipeale sama­moodi nagu tema, et päevad pole vennad. Ikka tuleb proovida mõelda: kes teab, milleks see jälle hea on. Laulupeo juubeli aastasse sobib väga hästi tema mõte, et laulupeol tekkiv eestlaste ühtehoidev tunne võiks kanduda ka igapäeva­ellu. SIGRID