Foto: Kristjan Lepp

Viimasel ajal olen mõelnud aiva tihemini elamise ja suremise peale. Miks on nii, et mõned kipuvad juba eluajal kangesti surema, samal ajal kui teised, kel see hetk kohe-kohe käes, elaksid ükskõik mis hinnaga veel ja veel?
Lapsenagi juurdlesin surma üle mitut puhku. Kõigepealt seetõttu, et ma kartsin surma. Kes ei kardaks?