Mälestused ja vanad fotod
Silme ees kerivad mälestused vanavanemate kodudest. Kuidas nad elasidki? Nii ema- kui ka isapoolsed. Vanavanemate Otepää agulikodu oli isegi 1980ndatel vaene – köögis solgipang, välivets kaugemal õues. Kaks tuba ja köök, kus kasvas üles kaheksa last. Isaisa tuli 1970ndate alguses Siberist tagasi kunagisse edukasse tallu Tartu lähedal, kust ta oli küüditatud. Ka taasiseseisvumisel olid olud ikka samad – muldpõrand köögis, vets õues.
Miks ma sellest räägin? Ajakirjas on pildiseeria esimese vabariigi aegsetest oludest, 1927. aastast. Esiotsa fotod ehmatavad. Loo autor kunstiteadlane Karin Paulus jagas neid ka Facebookis, kus mitmedki kommenteerisid, et elasid lapsepõlves samuti kasinates oludes. Huvitav, et proletariaadi diktatuuri tingimustes oli paljude tööliste olme närune. Vanavanemate eluolust tänapäeva vaatevinklis räägib meie külaskäiguloos ka kunstnik Flo Kasearu, kes on teinud oma pärandkodust kunstiprojekti.
Mind liigutas avameelne lugu paarisuhtest, kus “meheauga” seotud probleemid mõjutavad kooselu. Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini esinev kasvaja. Samas pole tervenemisele järgnevatest intiimsusega seotud muredest räägitud. Uhke, et artikli allikas on valmis abivajajaid nõustama, kui võtate meiega ühendust.
Kirjutasin ajakirja artikli, kuidas säästa loodust. Tunnistan, et loodushoid on paras pusle, sest nõudmisi ja ootusi on palju. No ei tea, kuhupoole joosta, et oma kolme lapsega elamist ära majandada ja olla samas loodussõbralik. Tunnistan ausalt, et kõigega, mis ise kirja panin, hakkama ei saa. Peamine hädaallikas on supermarketist saadav pakendikuhi. Et seda vähendada, peaks poodi kaasa võtma köögiviljakotid ja karbid. Töise ja hajameelse inimesena läheb see mul meelest. Mõtlen aga, et peamine on püüda ja proovida, muidu tulemust ei ole.
Hoiame Eestimaa ilusat loodust!
TOIMETUS TEEB OTSA LAHTI
KUIDAS SÄÄSTAN LOODUST?
ILUTOIMETAJA GERDA MILLER
Toidupoes tooteid valides üritan ostukorvi panna pakendita tooteid ja kaasas kanda isiklikku kangaskotti. Kui ka vahel tekib plastpakendeid, sorteerin need ja viskan ettenähtud prügikasti. Kohvisõbrana üritan 90% juhtudel kasutada oma kohvitopsi või kui kohvik asub lähedal, laenan tassi, mitte ei võta topsi.
MOETOIMETAJA ANNE METSIS
Pärast seda, kui uurisin lähemalt plasti taaskasutuse teemat, olen tõsiselt mures plastijäätmete laokile jätmise pärast. Kuna minu maja juures nende kogumiskonteiner puudub, viin nüüdsest oma jäägid kodule lähimasse pakendite kogumise prügikasti. See ei võta mul tükki küljest, hoopis üldprügikott on väga väikeseks jäänud.
KÖÖGITOIMETAJA LIA VIRKUS
See on päris kohutav, kui palju plastpakendeid kaasneb supermarketist toidu ostmisega, eriti kui tarbida valmistoitu. Käin poes alati oma riidest kotiga, pesen taara ja viskan ettenähtud konteinerisse. Kotis on mul alati isiklik klaasist veepudel. Ei mäletagi, millal kasutasin viimati ühekordseid nõusid. Koduaias on mul kompostihunnik. Kasvatan oma aias palju köögivilju, ürte ja marju. Käin turul nii palju kui võimalik, ikka oma korvi ja karbikestega.
