Alustan 2006. aasta suvest, kui sattusin Karksi-Nuias poeesisel parkimisplatsil peale Kihnu Virvele, kes autode keskel ennast esinemiseks valmis sättis ning ummiskingi jalga pani. Mind liigutas vaatepilt, sest ikka saame lugeda ajakirjadest, mida esinejad lava taha enda hellitamiseks tellivad. Sain kinnitust oma elukogemusele, et mida intelligentsem inimene, seda tagasihoidlikum ning seetõttu ka silmapaistvam ja austusväärsem ta on.