Mitte pelgalt paha tuju…

Depressioon, mille all läänemaailmas kannatab kümnendik rahvastikust, on Eestis psühhiaatrite sõnul aladiagnoositud,
kuna inimesed ei söanda arsti poole pöörduda või ei tunnista tohtrid nende kaebusi depressiooniks.

Depressioon hõlmab hulka eri seisundeid, alates eluga rahulolematusest ja vaevumärgatavast masendusest kuni piinava ja eluohtliku lootusetusetunde, eksistentsi mõtte puudumiseni. Hoolimata pea epideemilisest levikust jääb depressiooni tähendus sageli ebaselgeks ja sellega kaasnevad müüdid.

Kevin Billetti raamatus “Valgus tunneli lõpus” on räägitud neljast peamisest müüdist. Esiteks ei ole depressioon vaimuhaigus. Hiljutised uuringud Ameerikas seavad kahtluse alla koguni depressiooni ja madala serotoniini-
taseme vahelise seose, kuid just selle alusel on harjutud depressiooni klassifitseerima vaimseks haiguseks, mille leevendamiseks kirjutatakse välja ajus serotoniinitaset tõstvaid antidepressante. Teiseks ei ole depressioon meditsiinilises mõttes füüsiline haigus, mis tekitaks spetsiifilisi kahjustusi või rakulisi muutusi. Depressioon võib põhjustada füüsilisi vaevusi ja häireid, lüüa segamini endokriinsüsteemi, soodustada hormonaalset tasakaalutust ja nõrgestada immuunsüsteemi, kuid see ei levi viiruslikult.

Depressioonis inimene võib olla ülimalt emotsionaalne või täiesti tuim, kuid depressioon pole pelk emotsioon. Viimased tulevad ja lähevad, kuid depressioon on olek, seisund, mis võib kesta aastaid. Ja viimaks – depressioon ei pärandu geneetiliselt. “Depressiooni põhjuseks on käitumismuster, mis põhineb emotsionaalsel endassesulgumisel ja blokeerimisel – see on harjumus, mille oleme välja kujundanud, et kaitsta end ähvardavate, kahjustavate ja muul moel valusate tunnete eest,” usub Kevin Billett.