Siiri: Kuus aastat tagasi leidsin kodust, vanast kiriklaaidast 1930ndate satiinpihiku, väga ilusa rätsepatöö. Loomulikult tuli see pööninguleid alles hoida!

Malle: Pärast tudengipõlve saabus teksaste ajastu. Üheksa aastat tagasi värvisin aga jälle huuled erkpunaseks ja taasavastasin naiseliku 1930.–1950. aastate moemaailma. Mul pole praegu ühtegi püksipaari...

Milline on kõige eredam moega seotud mälestus lapsepõlvest?

Siiri: 1970ndate lõpus emale Kanadast saadetud värvilised gaasrätikud – tundus, et midagi ilusamat ei saagi olla!

Malle: Kasvasin Tartu kunstiringkondades, kus naised püüdsid moe järgi riides käia, ka ise õmmeldes. Kandsin ema moekunstnikust kolleegi lapsele väikseks jäänud riideid. Need on imelised siiani, näiteks mündiroheline linane kleit roosimustrilise paelakesega… 1980ndate alul ostsime emaga Leningradist dr Martensite laadsed mustad nöörsaapad. Koolis sain tublisti narrida, olevat poiste omad. Kannan neid siiani.