Nakkavad meeleolud
Miks on nii, et mõned inimesed ja paigad teevad otsekui imeväel tuju heaks, teised, vastupidi, mõjuvad pisut rusuvalt?
Olen ammu aru saanud, et perekonnad ja suguvõsad erinevad üksteisest muu hulgas ka selle poolest, milline meeleolu neis valitseb. Ühes kodus on tavaks palju lobiseda, naerda ja isegi koos laulda, teises hoitakse end vaos ja raamides, kolmandas arvustatakse kõiki ja kõike: naabreid, riiki ja valitsust, sugulasi ja tuttavaid, kirutakse ülemusi ja alluvaid…
Samuti saab jagada töökollektiive: on kontoreid, kus valitseb helge ja rõõmus meeleolu, on neid, kus nohisedes tööd tehakse, omavahel pilkegi vahetamata, ja siis neid, kus niipea kui keegi ruumist välja läheb, teda taga hakatakse rääkima. Ka minu elus on ette tulnud tegusaid inimesi täis tööruume, kuhu enamasti sisenesin ebakindlana, peljates, millised kriitikanooled mind sel päeval tabada võivad. Kuid õnneks on siiski ülekaalus olnud need töised seltskonnad, kus valitsev kerge ja kiire energia ühelt inimeselt teisele levib. Nii on praegugi.