Öine pasunamäng

Norskamise ajal vaevleb keha pidevas hapnikupuuduses. Norinat tasub tõsiselt võtta, sest pikaajaline norskamine võib kahjustada aju või lõppeda äkksurmaga.

Tihtilugu inimene ei teagi, et ta norskab. Kui kedagi pole öösel läheduses, võid rahumeeli arvata, et kõik on parimas korras.

Norin ei tarvitse tähendada, et magad kehvemini ega puhka välja, kuigi mõni norskaja on tõesti kogu aeg väsinud, isegi roolis kipub tukk peale tulema. Teine tunneb jällegi, et mälu pole enam see mis varem, ning hakkad asju unustama…

Mis juhtub, kui me norskame? Magades lõtvuvad inimese kurgulihased, keel kukub taha ja pehme suulagi vajub allapoole. Hingamisel, eriti sissehingamisel, hakkavad pehme suulagi ja kurk vibreerima. See tekitabki norinat!

Meditsiiniliselt on leitud, et sagedamini norisevad need, kes kehakaaluga kimpus. “Ma ütleksin, et umbes 80 protsenti norskajatest on ülekaalulised,” nendib dr Tanel Laurberg, kes töötab Rosenthali perearstikeskuses.

Norskamisega on tihedamini hädas mehed. Oma rolli mängib ka vanus, sest aastate lisandudes kurgulihased lõtvuvad. Kuid milles on asi siis, kui arsti vastuvõtule pöördub kõhn noor naisterahvas, kes kurdab norskamist?

“Põhjus võib olla koljuehituse iseärasustes,” räägib dr Laurberg. “Näiteks väike alalõug soodustab norskamist, samuti nina kõverdunud vahesein. Norskamist võib tekitada ka krooniline nohu või kahjustunud pehme suulagi.”

Norskama paneb vahel ka (tolmu)allergia – proovi, kas magad paremini, kui magamiskambrit rohkem tuulutad ja koristad tuba iga päev märja lapiga.