Adobe Stock
Kõiki neid taimi ei kohta päris igas aias, klassikalise kujuga õit neil pole. Sellest hoolimata on nad lillepeenras kindla peale pilgupüüdjad – aga vaid siis, kui neid suurema grupina kasvatada. Üksik taim mõjule ei pääse, kolm taime on juba hea ja viis-kuus veel parem.


Mesiohakas 

Echinops

Mesiohakate toredad õiepallid on olenevalt sordist kas valkjad, hallikad või sinised. Välimuselt on nad – nagu nimigi ütleb – ohakatega üsna sarnased. Mesiohakad on vähenõudlikud püsikud, eelistavad kuiva ja päikselist kasvukohta, aga saavad hakkama ka poolvarjus. Vanemad taimed taluvad hästi põuda. Sobivas kasvukohas talvituvad kenasti, saatuslikuks võib neile saada vaid liigniiskus ja liiga rammusa pinnasega peenar. Paljundada saab neid seemnetega, ümberistutamist vanemad taimed hästi ei talu. Kui õisikud talveks püsti jätta, tärkab kevadel peenardelt ohtralt järelkasvu. Mesi­ohakad on paljude putukate, sh liblikate lemmikud. Kasvukõrgus 70–120 cm.

Ogaputk

Eryngium


Ogaputked on omapärase okkalise välimusega vähenõudlikud püsikud. Olenevalt liigist ja sordist on õisikud sinakad, lillakad või hõbedaselt valkjad. Ogaputked on kaua dekoratiivsed ja kaunistavad aeda ka pärast külmade tulekut. Sobivad ka lõikelilledeks ja kuivatamiseks. Eestis kasvatatakse põhiliselt alpi ogaputke, lamedalehist ogaputke ja hiigel-oga­putke. Viimane neist on lühiealine, aga taastub hästi seemnepaljundusest. Ogaputked armastavad päikselist ja kuiva kasvukohta ning vett hästi läbilaskvat lubjarikast mulda. Ümberistutust nad oma sügavale ulatuvate sammasjuurte tõttu hästi ei talu, seepärast tuleks neile aias kohe õige kasvukoht leida. Kasvukõrgus olenevalt sordist ja liigist 50–100 cm.