Põlvest põlve
Mul on üks tore foto, tehtud 1969. aastal 100. laulupeol. Ma olin siis nelja-aastane. Fotol seisan ema kõrval ja mul on seljas nõelasilmast tulnud Muhu rahvariided, ema enda tehtud. Kõik oli nii, nagu peab – kollane kurrutatud triibuseelik, tikitud käised, pikksärk, kirjadega villased sukad, põll ja vöö. Kandsin neid riideid mitu aastat. Hullusti “villastavatest” põlvikutest kasvasin enda kergenduseks üsna pea välja, kuid seelik ja põll pidasid pikemalt vastu. Seelikule oli alla äärde targu suur õmblusvaru jäetud, mida igal aastal pisut järele lasti. Algul tumesinine põll, mida ema samuti pikemaks õmbles, pleekis aegamisi ära, kuid nägi tänu peetud välimusele aina rohkem päris rahvariide moodi välja. Pärast mind läksid need riided suguvõsa tüdrukuid pidi rändama ja vajadusel õmmeldi kulunute asemele uued käised-põlled.
