Stieg Larssoni kirglikem romaan

“Minu elu Stiegiga oli imeline – ta oli võitlev feminist, kes sel ajal, kui mina kokkasin, tegi meeleldi teisi kodutöid,” meenutab kõigest 50aastasena surnud Rootsi menukirjaniku kauaaegne elukaaslane Eva Gabrielsson.

Esimest korda kohtusid Stieg ja Eva 1972. aastal Vietnami sõja vastasel protestimiitingul Umeås. Mõlemad olid 18aastased ja ühesuguste vasakpoolsete vaadetega. Stieg jäi Evale kohe silma. “Ta oli nii erinev kõikidest teistest ses sõjavastases grupis osalenutest,” on Eva öelnud. “Paljud neist olid valjuhäälsed ja tüütud lobasuud, kuid tema oli selle grupiga ühinenud kindlalt oma poliitiliste veendumuste pärast.”

ABBA ja IKEA järel Rootsi populaarsuselt kolmandaks ekspordiartikliks nimetatud Stieg Larsson sündis 15. augustil 1954. aastal Põhja-Rootsis Norrlandis. Kui Stieg oli aastane, kolisid ta ema ja isa Stockholmi ning kuna lapse kasvatamiseks neil võimalusi polnud, jäi Stieg emapoolsete vanavanemate juurde Norrlandi. Vanemate ja väikevenna Joakimi juurde kolis ta alles pärast vanaisa surma 1962. aastal.

Noorukina huvitas Stiegi astroloogia, seejärel lisandus kirg ulmekirjanduse vastu. Ka poisi poliitikahuvi ilmnes varakult. Juba hilisteismelisena toetas ta kohalikke sotsialiste. Ta oli tuntud kui kommunistliku tööliste­liidu aktivist, Rootsi trotskistliku ajakirja Fjärde Internationalen toimetaja ja iganädalase Inter­nationaleni tihe kaasautor. Larssoni ajakirjanduslikuks elutööks on aga antifašistliku ajakirja Expo asutamine 1995. aastal.

17. novembril 1953. aastal sündinud Eva on hariduselt arhitekt, kuid temagi on rohkem tuntud ühiskondliku aktivistina. Mitu aastat tegid nad koos poliitilist kihutustööd, enne kui neist sai paar. “Meie sõbrad said küll meie tunnetest, õigemini nende sügavusest palju varem aru kui me ise,” rääkis Eva ajalehele Guardian. 1974. aastal kolisid nad kokku ja jagasid edaspidi oma elus kõike kuni kirjaniku ootamatu surmani.