Suured patud tehakse suvel ...
... siis, kui südamed sulavad
… Ega päriselt olegi pattu, see saab suviti selgemaks veel. Iga patt on ju karistamatu, hirmu vähemaks ei võta keeld.
Doris Kareva
Suvel on seljas vähem riideid, nahk on kuumem ja mõtted vabamalt laokil. Kõik see ärgitab tegudele, mis talvel pähegi ei tule. Või kui tulevad, siis ikka suvedele mõeldes – kas möödunut meenutades või saabuvast unistades.
Ühe suve akvarell
Mäido (58)
Meestega juhtub ikka vahel, et naine, keda nad väga omaks on pidanud, marsib korraga kellegi teise kaissu fantaasiaroosas usus, et seal on parem. Kui siis esmane värskus rutiiniga asendub, pressitakse hambad ristis edasi…
On mehi, kes pärast kaasa truudusetust teevad ettepaneku, et lepime ära ja tule tagasi. Teised katsuvad minema jooksnu oma mõtetest välja saada, sukelduvad mühinal töösse või leiavad ka endale uue voodikaaslase. Vähemalt kuni endiste suhete taastumiseni.
Minuga kord nii juhtuski. Alanud suvi viis südame külge haakunud naise teisele aadressile ja poetas peagi mu teele väga kena tüdruku. Ei saa salata, et sinnapaika jäetud mees on ka tundeküllasem, unelmatealdis ja üldse naistele peale minev romantiliselt nukker tüüp. Muinasjutule kohaselt ei minda siis kohe voodisse, vaid puhutakse tundeleeki lõkkele. Räägitakse, vaadatakse loojangut ja teineteisele silma ning suudeldakse.
Tüdruk aga õppis ülikoolis ja pidi lahkuma oma ühiselamuasju korraldama. Haav, mis värskelt armunud mehel sellest tekkis, ei kannatanud kriitikat – nii sügav ja lõõmavpunane oli see. Ühel tunnetetiinel juuniööl viskusin umbes kesköö paiku voodis istuli ning otsustasin – minek! Viimase bussiga sai linnapiirile ja sealt jalgsi edasi. Üle saja kilomeetri kaugusele jõuda polnud mingi probleem, küll keegi hääletaja peale võtab!
