20. sünnipäeva peeti ranna­linna restoranis mitme laudkonna noore rahva, sooja toidu ja tantsuansambliga nagu sellal kombeks. Ei nõudnud priiskav pidu pikalt ette planeerimist ega löönud eel­arvesse märkimisväärset auku.

Annelast kümme aastat vanem täditütar pidas oma juubelit kodus. Eramaja verandast sai uhke baar – taburettidele õmmeldud narmastega katete ja välismaiste joogimarkidega. Toas ootas lookas laud. Avatud aknal üürgas kõlaritest Boney M. ja rahva tantsulust ulatus taevani.

30. sünnipäeva kippus varjutama Gorbatšovi kuiv seadus, viinahimulistest ummistunud kauplusse ei soovinud ju trügima minna. Juhuslikult satuti peo eelõhtul äärelinna nurgapoodi, kust sai ettenähtud šampusenormi täiesti ilma järjekorrata. Toidud telliti tuttava restoranikoka kaudu, lauanõud laenati teenindusmajast. Peopaigaks oli äia kooperatiivile kuuluv villa. Nurgas mängis lintmakk, kuid maitsvate suupistetega püstijalalaua äärde kogunenud rahvas muusikast suurt ei hoolinudki.