Bright interior with plants Adobe Stock
Kevadel, kui päike hakkab kõrgemalt käima, algab ka toataimedel uus aastaring. Nüüd tasub oma tubane lillemaailm kriitilise pilguga üle vaadata – kes asukatest vajaks ümberistutamist, kes pisut kevadkorrastust.

Igal aastal kõiki taimi ümber istutama ei pea. Nooremaid ja kiirema kasvuga taimi istutatakse sagedamini ümber, vanemaid vaid 3–5 aasta tagant. Ümberistutamise vajadusest võivad taimed ka ise märku anda: kui juured kipuvad poti põhjas olevatest aukudest välja kasvama, taim on potist välja kerkinud või kui potis peale juurepusa enam mulda polegi. Ka siis, kui lehed hakkavad kolletuma ja kiratsevad, on viimane aeg taim uude kasvumulda ja pisut suuremasse potti ümber istutada.

Uue istutusmulla ja poti valik


Selleks, et taimed end võimalikult hästi tunneksid, on vaja teada, millise happesusega mulda nad vajavad. Selleks omakorda on tarvis oma taimeliike tunda. Tundmatud kaunitarid tasuks ära määrata – abiks on aiakeskuste veebilehed (hortes.eehansaplant.ee) või toalilleraamatud. Ka käik botaanikaaeda võib selgust tuua.

Kui liik määratud, on selge, kas taim lepib universaalse mullaga või vajab nõrgalt happelist, veidi happelisemat või mõnda spetsiaalmulda. Spetsiaalmullad on orhideedele, palmidele, sõnajalgadele, tsitruselistele (sobib ka asaleadele, flamingolillele ja säntpooliale), kaktustele ja sukulentidele ning bonsaidele. Toataimede ümberistutamiseks võib kasutada ka tavalist, väetiselisandita musta istutusmulda, spetsiaalsed toataimemullad sisaldavad juba veidi väetist.