Üle lahe kuulsaim kunstipere

Soomlaste jaoks on Alvar Aalto rahvuslik aare, kes seisab samas reas helilooja Jean Sibeliuse ja jooksja Paavo Nurmiga. Mis rolli mängis aga mehe loometöös tema arhitektist kaasa Aino?

Hugo Alvar Henrik Aalto sündis 1898. aasta veebruaris. 78aastaseks elanud mees oli rahvus­vaheliselt tuntud arhitekt ja disainer, kes kujundas maju, mööblit ja sisustusesemeid – enamasti koos arhitektist abikaasaga. Alvarist neli aastat vanem Aino Marsio mõtles juba arhitektuuriõpingute ajal mööbliesemeid välja ning oskas need ka ise valmis teha. Energiline ja õpihimuline neiu töötas koolipõlves ehitusel müürsepana. Pärast kooli lõpetamist alustas ta karjääri arhitektuuribüroos, kuid kolis peagi Jyväskylässe ning asus tegutsema Alvar Aalto kontoris. Kooliajal tutvunud Aaltod abiellusid 1924. aastal. Nende pulmareis viis Veneetsiasse, Firenzesse ja Veronasse.

Ajastut arvesse võttes olid Aino ja Alvar väga moodne paar. Naise peamiseks alaks oli küll sisekujundus, kuid ta oli oma mehele ka arhitektuuri vallas hea nõuandja. Iseloomult olid need kaks küll erinevad: Aino vaiksem ja rohkem kahe jalaga maa peal, Alvar pigem boheemlane. Mees armastas seltskonda ning liikus avalikel üritustel, otsides tulusaid kontakte ja suheldes mõjukate inimestega.

Aus kriitik

Aino Aalto töid peeti väga täpseteks, kuid alati ei saadud aru tema rollist paari ühiste projektide juures. Algusaegade kavandid olid pea eranditult signeeritud nende mõlema käega. Alvar Aalto mainis esitlustel ja näitustel alati ära ka Aino panuse ning rõhutas abikaasa tähtsust. Lennukas disainer kuulas hoolega oma abikaasa arvamust. Aino nägemus oli nii mõnegi projekti puhul eduka õnnestumise alus. Koos kavandati näiteks restoran Savoy Helsingis, ajalehe Turun Sanomat hoone kesklinnas ja Viipuri raamatukogu.