Vabadus olla vallaline
Eesti paistab paljude teiste riikide seas silma kui ühiskond, kus naisi on märksa rohkem kui mehi. Eelkõige käib see kesk- ja vanemaealiste põlvkonna kohta. Kui alla 35aastased mehed peavad naiste tähelepanu pärast võitlema, siis keskealistel ja vanematel meestel on Eestis valik üsna lai, sest naisi on justkui igal pool. Üksikule naisele tundub aga, et vabu keskealisi mehi tuleb Eestis tikutulega taga otsida.
Minu vanaisa August, kes osales esimeses maailmasõjas, abiellus alles 46aastaselt. Eelmise sajandi algul oli tavaline, et enne naisevõttu tuli elu üles ehitada. Takistusi, mis noorte meeste naisevõttu piirasid, oli mitmeid. Esiteks ootas tsaariarmee, kus teeniti 25 aastat ja mida kardeti kui katku. Tuli esimene maailmasõda, kust vanaisa noore mehena ei pääsenud ja sai koguni Augustowi all toimunud lahingus haavata. Seejärel oli vabadussõjas reservis. Eesti vabaks saades ei õnnestunud ikka veel naist võtta, sest vaja oli talu üles ehitada ja varandust koguda. Kui siis lõpuks sobiv aeg käes oli, eelistas ta endast veerand sajandit nooremat naist. Ehkki kooselu sobis, soovitas vanaema noorematele, et valigu nad ikka omaealine.
Naised otsivad plaaniga mehi