Väike-Õismäe, aprill 1988

Fotograaf Peeter Langovits tunneb oma foto kohe ära: “Need väikesed puud pildi vasakus servas? Üheksakorruseliste majade juures? Need ulatuvad nüüd peaaegu katusteni!”

1988. aastal oli Peeter Langovits ETA foto­toimetuse peatoimetaja. Ta varustas oma pildi märgusõnaga “Omapead” ja saatis selle Nõukogude Naise fotovõistlusele. Võistluse nimi oli uhke – “Naine täna”! – ning uhke võis olla ka Peeter, kes sai kolmanda koha ja 30 rubla preemiat.

Kui Peetrile nüüd seda pilti näidata, teab ta hoobilt: “See on tehtud Nurmenuku poe ees!” Väike-Õismäe on Peetril peas, ta elab siin 1975. aastast.

“Selle koha peal asus taksopeatus. Kaadrist väljas paremal oli suur kauplus, ilmselt vanemad läksid sinna ja jätsid suuremad lapsed vankrit valvama. Täiesti tavaline suvepäev ja tavaline hetk, aga mulle meeldib pildistada elu nii, nagu see on. Praegu on sama koha peal ikka pood ja poeesine parkla.”