Roza sündis kaheksalapselises raudteetöölise peres 1957. aastal Ida-Kasahstani oblastis, mis nõukogude ajal kandis nime Ust-Kamenogorski oblast. Olme poolest tagasihoidlikes tingimustes kasvanud tüdrukul ei löönud kuulsus pähe ka siis, kui temast sai üle Liidu kuulus laulja.

Roza artistlikud võimed lõid välja juba lapsena. Koos vendade ja õdedega käis ta kultuuripalees, kuulas meelsasti muusikat ja püüdis järele laulda. Kõigepealt sai selle suure pere lastest muusik vanemast vennast, kes oma tegevuse ja eeskujuga mõjutas ka õde. Pärast keskkooli lõpetamist asus Roza õppima Almatõ teatriinstituuti muusika-draamakomöödia osakonda. Konservatooriumiharidust Rozal pole ning et oma häält arendada ja sellele teadmatusest mitte halba teha, on ta võtnud hiljem elus eraõpetajaid.

Foto Roza Rõmbajeva Facebooki lehelt.

Artistitee esimesed auhinnad sai ta 1974. ja 1975. aastal, võites vabariikliku isetegevuskonkursi. 1976. aastast hakkas ta tööle estraadiansamblis Gulder. Ning nagu juba öeldud, võitis 1977. aastal sotsialistlike riikide lauluvõistluse. Kokku on ta võitnud enam kui kümme auhinda ja saanud hulga aunimetusi.

Mitu aastat järjest oli Rõmbajeva nõukogude konkursi „Aasta laulud“ finaalis ning 1979. aastal sai temast Kasahhi teeneline artist. Sel ajal esitas ta ka oma repertuaari tuntuima laulu „Любовь настала“ ("Armastus on tulnud" või "Armastuse aeg") ning ta nimetati vabariigi kuldseks hääleks ja Kesk-Aasia ööbikuks. Roza oli väga uhke selle üle, et ta ei laula fonogrammi saatel, vaid otse. Tema enda sõnade järgi on edu saladus mitte hääle võimsuses, vaid võimes materjali läbi tunnetada, laulu dramaturgias. Kõigest 154 sentimeetri pikkune habras Roza vallutas publiku oma energiaga, mitte võimsa häälega.

Pärast kolme aastat ansamblis Gulder sai Rozast ansambli Arai liige, mille kunstiline juht oli tema tulevane abikaasa Taskõn Okapov. See oli suur armastus, mis kasvas välja sõprusest. Paaril ei olnud tükk aega lapsi ning sugulased hakkasid juba muretsema, et nad ei soetagi järeltulijaid, kuid kontserttegevuse tõttu oli lauljannal vähe aega isiklikuks eluks.

Oma esimese poja Ali sünnitas Roza 33aastaselt ja teise – Madi – kümme aastat hiljem. Perekonnaõnne tabas aga tohutu löök, kui teist last ootava Roza abikaasa ja poegade isa suri. Naisest üheksa aastat vanem Taskõn ei näinudki oma teist poega.

„Ta suri une pealt,“ rääkis Roza intervjuus ajalehele Моя Семья (Minu Pere). „Pidin ta hommikul kell seitse äratama, et ta viiks Ali kooli. Ta elutut nägu nähes sain šoki ja minu karjet kuulis kogu maja. Naabrid jooksid kohale ... Hulluks minemisest päästis mind see, et ma kandsin endas uut elu, ma olin rase.“

Leseks jäänuna hakkas ta poegi üksi kasvatama ja tunneb nende üle suurt uhkust. Ali on tegev sõubisnises ning teda kutsutakse lausa kasahhi Justin Timberlake’iks. 17aastane Madi käib veel koolis, aga õpib klaverimängu ja tantsib.

Pärast mehe surma jäid Roza hoolitseda ka kaks mehe vennatütart, kelle vanemad olid surnud. Praeguseks on mõlemad oma elu peal.
Roza on rääkinud, et kuni abikaasa surmani elas ta muretut lauljaelu. Mees hoolitses, et tal oleks tööd ning lõi tingimused töötegemiseks.

„Pärast mehe surma oli selline olukord, et oleksin võinud kloostrisse sattuda,“ ütles Roza Rõmbajeva ajakirjanikule. „Ma ei nutnud, sest ei tahtnud, et lapsed näeksid mind äranutetuna. Kui Madi sai neljakuuseks, andsin abikaasa mälestuseks kontserdi ja pärast seda algasid gastrollid. Ma pidin palju tööd tegema, sest neli suud tahtis toitmist. Samuti tahtsin näidata oma publikule, et elu läheb edasi.“

Uuesti abiellumine ei tule Roza sõnul kõne allagi. „Taskõn oli minu esimene ja viimane armastus, ma meenutan teda iga päev. Minu vanemad elasid armastuses 70 aastat ja ma usun armastusse.“

Kaks aastat tagasi antud intervjuus rääkis Roza Rõmbajeva ka sellest, et üks suur kasahhi ehitusfirma tegi talle kingituse – kinkis viietoalise korteri suure maja 15. korrusel. Seni elas pere väikses kolmetoalises korteris, kus nad olid ise remonti teinud. Ja et Roza tegi endale autojuhiload ning ostis linnamaasturi. „Varem sõitsin taksoga või kasutasin tuttavate autojuhtide abi. Limusiinidega ei ole ma kunagi sõitnud ja majapidajannat ei ole mul ka,“ naerab 60aastane staar.

2015. aastal täitus Roza Rõmbajeval 40. lava-aasta. Oma kodumaal Kasahstanis on ta jätkuvalt staar, keda kutsutakse esinema. „Ma laulan endiselt, annan kontserte, aga rohkem tõesti kodumaal kui Venemaal. Aga kui kutsutakse, siis ikka lähen.“ Lisaks lavaelule on ta ka kunstide akadeemias õppejõud. Temanimeline täht on olemas nii Kasahhi tähtede alleel kui ka Moskva tähtede väljakul. Tema kõige tuntumad laulud on „Любовь настала“, „Атамакен“, „Цветы, земля моя“, „Әлия“.

2013. aastal sai Rõmbajevast Itaalia brändi Imperial reklaamnägu. Aleksandr Palatovski stuudios toimus fotosessioon, kus muudeti kardinaalselt legendaarse estraadilaulja stiili. Imperiali riided on mõeldud nii 16aastastele neidudele kui stiilsetele kuni 70aastastele daamidele. Kui täiskasvanud naistele soovitavad disainerid klassikalisi kergelt romantilise stiiliga rõivaid, siis noorte stiilis on sisemist mässumeelsust rõhutavad elemendid ja aksessuaarid: ketid, sügavad dekolteed jms.

2016. aastal ilmusid sotsiaalvõrgustikus VKontakte kuulujutud, et lauljanna hukkus autoavariis. Tema rohkearvuline austajaskond oli sellest infost loomulikult šokeeritud, ent see osutus siiski kollase pressi väljamõeldiseks. Fännid ootavad endiselt tema esinemisi ning samal, 2016. aastal toimuski tema sünnikoha oblastikeskuses Öskemenis galakontsert. Oblasti estraadi-sümfooniaorkestri saatel esitas Roza Rõmbajeva nõukogude heliloojate laule, lõpetades soolokontserdi väga tuntud Aleksandra Pahmutova lauluga „Nadežda“.

Nõukogude estraadi legend tunnistas kodukandi rahvale, et 25aastane iseseisev Kasahstan on tema isiklik pidupäev, sest oma esimese poja sünnitas ta just iseseisvuspäeval. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist kuulutati Kasahstan 16. detsembril 1991 iseseisvaks.
„Minu esiklaps on sama vana kui iseseisvus ja sellest päevast sai perekondlik püha. Pärast seda tuleb uusaasta, mil sündis mu noorem poeg. Lapsed jätkavad minu teed.“