Lible ja Arno stseeni filmimine. Arvo Kruusement on vasakus servas. Riigiarhiivi Filmiarhiiv
Ta on teinud kokku seitse mängufilmi, aga kui ütleme Arvo Kruusement, siis mõtleme – „Kevade“. See Eesti filmi suurmees, kes andis Lutsu raamatutegelastele reaalse näo, sai tänavu 20. aprillil 90-aastaseks. Küllap võib juubeliks pidada sedagi, et oma tippteost hakkas Kruusement tegema 50 aastat tagasi.

"Kevade" näitlejaid hakati otsima 1968. aasta suvel. Ei saa öelda, et avalikkus oleks teate selle kohta, et film tehakse lastega, väga entusiastlikult vastu võtnud. Oldi harjutud, et teatris mängisid Arnot-Teelet-Tootsi professionaalsed näitlejad. Aga muidugi oli Kruusemendil õigus ‒ lasteta oleks see filmi olnud mõeldamatu.
Riina Hein oli sama hakkaja kui Lutsu Teelegi – kui osatäitjate konkurss välja kuulutati, viis ta ise oma pildi Tallinnfilmi. Juhtumisi kohtas ta stuudios Kruusementi, kes kinnitas, et filmi ta ei kõlba. Sama juhtus Arno Liiveriga, kes sattus filmimeeste silma alla Tallinna pioneeride palees. Esialgu ei antud talle mingit lootust. Ain Lutsepa pakkus filmitegijatele välja tema klassijuhataja Tallinna 10. Keskkoolis Linda Pelt. Kiire osatäitja Margus Lepa, režissööri ja näitleja Astrid Lepa poja leidis Kruusement Kose-Lükati bussipeatusest, aga ema polnud poja filmikarjäärist üldse vaimustuses. Alles pika kauplemise peale oli ta nõus Margusele loa andma.
Riho Sireni kinnitamine Tootsi ossa ja Rein Aedma kinnitamine Imeliku ossa läks suuremate probleemideta. Kõige raskem hetk tabas filmigruppi ilmselt siis, kui tuli välja vahetada Tootsi osatäitja – suur osa võtteid oli juba tehtud. Aga Siren oli koolis endast väiksemat poissi jõhkralt peksnud ja Kruusement ei pidanud võimalikuks, et ta filmis jätkab. Uue osatäitja, Aare Laanemetsa leidmisega oli küll tükk tegemist, ent nähtud vaev õigustas end täiega. Kokkuvõttes oleks tabavamat valikut olnud raske ette kujutada. Kõik tegelased, alates köstrist ja lõpetades väikese Lestaga, olid täpselt õiged. 
Kinodesse jõudis film 1970. aasta jaanuari algul ja see tekitas pöörast elevust. 3. jaanuaril näidati linateost Palamusel, kuhu kogunes viis korda rohkem inimesi, kui kinosaal suutis mahutada. Esimese aasta jooksul vaatas „Kevadet“ Eestis 558 000 inimest, kogu suures Liidus oli vaatajaid üle 8 miljoni.