Millist nõu annaksid mehed suhete vallas sellele poisile, kes nad kunagi ise olid?

Mati Soonik, kirjanik: „Toonasele iseendale annaksin nõu eelkõige tüdrukutega suhelda ja õppida neid tundma kui kaaslasi. Muidugi olid sel ajal ka armumised, ent olin selles küllalt kohmetu ja väheettevõtlik. Annaksin iseendale nõu olla tunduvalt julgem, ent samas tütarlaste soovidega võimaluste piires arvestada. Kui suhtes tekib aga arusaamatus, siis see ära klaarida ja mitte arvata, et midagi ei anna enam olukorra parandamiseks teha.”

Peep Pihlak, muusik: „Ega seda naiste asja päris selgeks ei saa kunagi. Õnneks. Sest see päev oleks ju jube, mil peaksin tunnistama, et voh, naistest tean nüüd kõike. Ei tea ma midagi, naiste teema on nagu mingi hämar humanitaarteadus, mida võid rahulikult uurida aastakümneid. Või nagu džässmuusika – lõpmatult palju lähenemisvariante, ootamatud vasturütmid ja helistike kaldumised. Alati on võimalik avastada midagi uut. Kui nüüd konkreetsemaks minna ja püüda püstitada üks teemakohane peaküsimus, siis arvan, et see küsimus olen ma ise. Mida ma pean tegema, et saada lähedaseks inimesega, keda jumaldan? Sest loomulikult soovin ju teha teda maailma õnnelikemaks naiseks. Ja see õnnelikuks tegemine on üks keeruline, põnev ja ohtrate arengu-, paraku vahel ka taand-arenguvõimalustega protsess. Seega noorukieas iseendale polekski mul midagi eriti uut öelda. Tuleb ennast arendada kogu aeg. Aga kõigepealt ikka nii, et elementaarteooria selgeks ja tuld!”

Einar Ojarand, luuletaja: „Kuna olin noorpõlves üsna uje, soovitaksin olla julgem ja enesekindlam, üritada end kõrvalseisjana jälgida. Iga püüdlev suhe on kompromisside ahel, sestap soovitaksin olla võimalikult rahulik, õppida kuulama ja mõistma. Tark ei torma, ütleb vanasõna.”

Viido Polikarpus, päikesepargi pidaja Võrumaal: „Minu praegune nõuanne meestele on tunnustada naisi ja kõiki nende oskusi, õppida koos töötama ning unustada kõik konservatiivsed tobedused selle kohta, et naise koht on kodus. Naise koht on seal, kus ta iganes tahab olla, ja me oleme õnnelikud, kui nad soovivad olla koos meiega!”

Ivar Tröner, filosoof: „Endale annan nõu, et naine vajab meest, terve vaimsusega meest. Kuid hoolimata ajastu vabadusest on sõprus naiste ja meeste vahel ikkagi raske. Naised suudavad rääkida kõigest, millest mehedki, ja nad suudavad vestlust avardada. Nad vaikivad, mõtlevad rohkem, nad pole sugugi vähem intelligentsed, kui meie kultuuris arvatakse. Normid, omavaheline suhtlemine muutub, kuid raskused jäävad. Mehed võiksid rohkem tajuda naiste psühholoogia allteksti ja tunda iseenda psühholoogilist elukaart. Kui mehed vananevad, vajavad nad tihti ikka veel ema või tahavad uuesti 18aastased olla. Nad soovivad pidevalt tõestada, et on mehed. Kusjuures naine elab oma elu järkude kaupa, tal on mitu elu. Mehed keelduvad sellest teekonnast ja jäävad kõvasti naistele alla psühholoogilises plaanis. Meestele on nõuanne, et räägi endast ausalt. Ma ei tea, miks meie kultuuris iseenda sisemist avatust kardetakse, seda ka väga lähedase kontakti puhul.”