Kui uskuda Maailma Terviseorganisatsiooni prognoosi, seisame peatse kriisi lävel – aina rohkem baktereid muutub antibiootikumide suhtes resistentseks. Pisilased kohanevad niivõrd kiiresti, et seni tuntud ravimid neile enam ei mõju.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) info kohaselt kujutab mikroobide resistentsus antibiootikumide suhtes tõsist ohtu meie tervisele. Lihtsad haigused, sh igapäevased nakkused, ja väiksemad vigastused, mida on aastakümneid tõhusalt ravitud, võivad organisatsiooni sõnul peagi surmavaks muutuda.

Ehmatav statistika

• ELis sureb antimikroobse resistentsuse tõttu igal aastal umbes 25 000 inimest.
• 2050. aastaks võib antimikroobse resistentsusega seotud surmajuhtude arv maailmas ulatuda ühe miljonini aastas ning kujuneda teiseks surmapõhjuseks vähi järel.

Allikad: Euroopa Komisjon ja WHO

Ravimiresistentsed bakterid on muutumas suureks ohuks igas vanuses ja igas piirkonnas elavate inimeste tervisele ning ravimiseks seni kasutatud tõhusaid antibiootikume jääb järjest vähemaks. Teadlaste sõnul on põhjuseks asjaolu, et antibiootikume määratakse liiga kergekäeliselt ja neid on lihtne kätte saada – osas maades ei lähe retsepti vajagi. Kuna Eestis müüakse antibiootikume apteekides vaid arsti välja kirjutatud retsepti alusel, on antimikroobse resistentsuse tase olnud senini madal võrreldes enamiku ELi riikidega, kuid sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Kärt Sõbra sõnul näitavad prognoosid, et antimikroobne resistentsus kasvab meilgi.

Sotsiaalministeeriumi andmeil suurenes näiteks soolebakteri Klebsiella pneumoniae resistentsus 2016. aastaks selle vastu kasutatavate antibiootikumide suhtes kahekordseks. Nimetatud bakter põhjustab kusepõiepõletikku ja sepsist ning viimaste raviks on alles jäänud ainult väga kallid ja laia toimespektriga karbapeneemide klassi antibiootikumid. Ravivõimalused on seega väga piiratud ja uusi antibiootikume juurde tulemas ei ole. Karbapeneemide suhtes resistentseid K. pneumoniae tüvesid Eestist veel leitud ei ole, kuid probleem on võtnud ulatusliku mõõtme Itaalias ja Kreekas, kus resistentseid baktereid on 50 protsendis kõigist uuritud proovidest.

Teine muret tekitav bakter on...

Täismahus artiklit loe Eesti Naise märtsinumbrist: