Enn Eesmaa Foto: Andres Putting
Enn Eesmaa vaatab igal tööpäeval Kuku raadio saates "Tagasivaade" kell 10.15 ajalukku ja meenutab, mille poolest on päev ajaloos eriline. Tema mõtisklusi saavad lugeda ka Elutark.ee lugejad.

Õnnitlen teid kõiki ülemaailmse keskkonnapäeva puhul, sest see puudutab meid ju kõiki, isegi neid, kes tähtpäevast midagi ei tea või ei hooli. Selle sisu on kerge taibata, vormist vaid niipalju, et maailma keskkonnapäeva hakati tähistama aastal 1972 viiendal juunil Stockholmis alanud ÜRO keskkonnaprobleemidesse süvenenud konverentsi õhutusel. Tänavuse keskkonnapäeva deviisiks on „Seitse miljardit unistust. Üks planeet. Tarbige mõistlikult!“

Taani rahvaarv on pisut üle viie ja poole miljoni. Arvatavasti kõik nad tähistavad täna koguni kaht tähtpäeva. Neist üks on konstitutsioonipäev, millega meenutatakse viiendal juunil 1849 kuningas Frederik Seitsmenda poolt alla kirjutatud Taani esimest põhiseadust, mis kehtestas konstitutsioonilise monarhia. Taanlastele ja kogu maailmale oli see otsustav samm mitte pelgalt selle pärast, et kummutas juba aastast 1660 Taanis valitsenud absoluutse monarhia, vaid eelkõige põhjusel, et nende kuningriigi põhiseadus on üks vanemaid kogu me planeedil. Taani isad võivad end täna tunda veidi nagu kangelastena, sest viies juuni on selles kenas kuningriigis isadepäev.
Me saate esimene sünniaastapäevalaps sündis siis, kui Taanit valitses alles absoluutne monarh Frederik Neljas, kes oli ka Norra kuningas. Viiendal juunil aastal 1723 ristiti Kirckaldy nimelises kohakeses Šotimaal poisslast, kelle nime teab ka täna iga vähegi majandusteadust ja filosoofiat õppinud inimene. 

Adam Smithi täpset sünnipäeva ei mäleta enam keegi, sageli arvatakse, et ta ristiti samal päeval, kui poiss sündis. Võimalik, kuid vähe usutav, sest toona elati märgatavalt aeglasemas tempos. Lapsena mängis Adam palju koos oma vendadega, kellest aastate pärast said kuulsad arhitektid. Kuuldavasti olnud Adam väikesest peast tähelepanuväärselt hajameelne, tõenäoliselt keskendus ta juba siis kuskil ajusoppides oma tulevasteks töödeks. Adam Smith õppis Oxfordis ja Glasgow ülikoolis, kus alustas loogikaprofessorina tööd aastal 1751. Kaheksa sügist hiljem ilmus trükist ta esimene kuulus uurimus „Kõlbeliste tundmuste teooria“, milles alustas inimtegevuse kõigekülgset analüüsi moraalist. 

Adam Smithi põhi- ja peateos „Uurimus rahvaste rikkuse olemusest ja põhjustest“ ilmus aastal 1776. Smith esitas selles inimkonna majanduselu analüüsi koos poliitilise ökonoomia uute seisukohtadega. Adam Smith oli arvamusel, et igal ühiskonnal peab olema mehhanism, mis muudab tootmisressursid tarbijatele vajalikeks kaupadeks ja teenusteks. Ta oli vabakaubanduse tuline kaitsja. Smith polnud üleliia huvitatud õiglusest, näiteks sissetulekute jaotamisel. Teda paelus majandusliku kasvu ja ühiskonna üldise arengutaseme tõstmine. Kui Smith elaks tänases Eestis, poleks vist raske arvata, millist erakonda valimistel ta eelistaks. Adam Smith oli üks esimesi suuri mõtlejaid, kes sidus kõik majanduspoliitilised küsimused teoreetilistega. Ta tõi esimesena välja kapitalistliku ühiskonna klassistruktuuri, eristades selles kolme põhiklassi – maaomanikud, kapitalistid ja töölised.

Ühiskondlike protsesside suunajaks pidas Smith heatahtlikku nähtamatut kätt, milles selgesti olid äratuntavad turujõu kaks põhikomponenti nõudlus ja pakkumine. Adam Smith oli kindel, et see nähtamatu käsi paneb üksikettevõtja omaenese kasu taga ajades eelistama seda, mis polnudki ta esialgne kavatsus, kuid mis on samal ajal kõige kasulikum ühiskonnale. Smith ei pooldanud riiklikku vahelesegamist, teadlase hüüdlause oli „Laske teha, laske käiku!“. Sobiks kasvõi mõne Eesti partei järgmiste üldvalimiste loosungiks. Samas kirjutas vahel riigi suhtes ka pisut küüniline Smith, et kunst, mille üks valitsus teiselt kõige kiiremini üle võtab, on inimeste taskust raha väljapigistamise kunst. Igaks juhuks kordan üle, millal Adam Smith elas ja mõtles - kaheksateistkümnendal sajandil. Enne surma töötas Smith Edinburghis šoti tolliametis. Kõigi aegade kuulsamate majandusteadlaste eliiti kuuluv Adam Smith hääbus igavikku juulis 1790. Tema teooriatel on palju järgijaid, neist esimene ja kuulus mees oli inglane David Ricardo, kes arendas edasi Smithi tööväärtusteooriat. Praegu jutlustavad umbes samu seisukohti neoklassikalised majandusteadlased, keda leidub Eestiski.

Me riigi iseseisvuse koidikul tuli rahva priiust sageli veel kaitsta relvadega. Viiendal juunil 1919 tulistati Eesti soomusronge Amata jõe silla juures. Sellega algas Landeswehri sõda, mis kestis ligi terve kuu ning kuulus ühe ja ohvriterohkema osana Eesti Vabadussõja võitlustesse. Saksa keeles tähendab landeswehr maakaitset ning antud juhul mõeldi maa all tegelikult Lätit. Kaitsjaiks olid enamuses sakslased, kes peremehetsesid Riias. Lisaks Landeswehrile allus Läti tegelikule valitsejale kindral Rüdiger von der Goltzile, kes kahekümne teisel mail 1919 oli vallutanud lätlaste pealinna ka kardetud Rauddiviis. 

Karlis Ulmanise ajutine valitsus oli kukutatud ning võimule upitatud saksameelne kabinet. Eesti tunnustas jätkuvalt Ulmanist ning meie sõjavägi puhastas koos Läti brigaadiga Põhja-Läti punaväelastest, kes ju samuti omi asju ajasid. Tartu ülikoolis usuteadust õppinud Andrievs Niedra saksameelne valitsus nõudis, et Eesti lõpetaks Põhja-Läti, nagu tema väljenduda suvatses, okupeerimise. Cesise lähedal algasidki pärast mõnepäevast poliitilist kõrgepinget täna üheksakümne kuue aasta eest tõsised lahingud. Esiotsa tuli meie väel taanduda ning Cesis loovutada. Konflikti sekkus koguni Antant, püüdes punnseisu lahendada, paraku edutult. 

Üheksateistkümnendal juunil algas Cesise ehk Võnnu lahing, mis kestis viis ööpäeva. Meie poolel oli mehi, sakslastel relvastust rohkem. Kahekümne kolmandal juunil vallutasid eestlased Cesise ning seda võitu tähistamegi igal aastal Võidupühana. Seepeale liiguti Riia suunas. Laevastiku toetusel murdis Eesti sõjavägi sakslaste Riia kaitsepositsioonid ja von der Glotz palus Antantil vahendada rahuläbirääkimisi. Kolmandal juulil 1919 relvarahu ka sõlmiti ning Landeswehri sõda lõppes. Läti vabaduse eest langes 310 eesti sõjameest, üle tuhande sai haavata. 

Tänu meie sõjaväele lahkusid sakslased Lätist. Karlis Ulmanis võttis võimu uuesti üle ning kurikuulus Landeswehr allutati Läti valitsusele. Lühidalt kokku võttes taastati eesti sõduri vapruse ning Landeswehri sõja tulemusel Läti rahvusriik. Eesti aga kindlustas ja julgestas tunduvalt me riigi lõunapiiri. Paraku räägime ka täna jälle me piiridest, ennekõike neist, mis ida poole jäävad. Piirilepete vajadusest on me rahvas mitut meelt, kuid isegi kõige uljamad loodetavasti ei arva, et probleemi oleks kõige õigem relva jõul lahendada, nagu kunagi ammu aastal 1919. Sellest mõttest tuleks kohe vägisi loobuda, sest idapiiri taga on rauddiviise täna rohkem kui von der Glotz oleks kunagi isegi unistada osanud. Tõsi ta on, maailm on sajandi jooksul kõvasti muutunud, inimesed aga mitte just niisama oluliselt.

Enn Eesmaa "Tagasivaade" E-R Kuku raadios kell 10.15 ja kordusena kell 18.15