Rahvusarhiiv
Täna suri 71aastasena Ingrīda Andriņa, keda eestlased teavad Agnes von Mönnikhusenina filmist "Viimne reliikvia".
Ingrīda Andriņa sündis 23. juunil 1944 Riias. 1967. aastal lõpetas ta Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi ja töötas kogu elu näitlejana, alates 2001. aastast Läti Rahvusteatris rollilepingutega.
Fotol on Agnese (Ingrida Andrina) ja Gabrieli (Aleksandr Goloborodko) lembetseeni filmimine. Seisab režissöör Grigori Kromanov, kaamera taga on operaator Jüri Garšnek.

1970. aastal esilinastus uhkes kinos Kosmos Grigori Kromanovi film „Viimne reliikvia“. Filmi stsenaariumi kirjutas Arvo Valton Eduard Bornhöhe jutustuse "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" põhjal. Seda filmi saatis nii Eestis kui üle Nõukogude Liidu täiesti pöörane menu. Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat. Terves Nõukogude Liidus kogus see sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis.

1893. aastal ilmunud "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, Vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja Saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Filmi lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Seega on ka filmi tegevus täpselt dateeritav, aga ajaloolist tõde ei maksa sealt otsida, sest tegsmist on ikkagi romantilise seiklusfilmiga.

Filmi edus mängivad olulist rolli Uno ja Tõnu Naissoo loodud laulud, mida esitab Peeter Tooma ning venekeelses versioonis üle Nõukogude Liidu legendaarne Georg Ots. Publikule läksid hinge ka Paul-Erik Rumme vabadusearmastusest kantud laulutekstid.

„Viimset reliikviat“ filmiti Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas, kust Gabriel kõrgelt künkalt jõkke heideti. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zīles oli Risbiteri mõis.

Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis.

Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Sajandi filmiks valiti aga "Kevade".

Lisaks suurele Nõukogude Liidule jõudis film valmimisaastal ka Ida-Saksamaale, Soome, Norrassse ja Lääne-Saksamaale. Kokku on seda näidatud enam kui 80 riigis. 2002. Aastal film restaureeriti ja seda sai uuesti kinos vaadata. Taaslinastumisel kogus film 5490 vaatajat.

Fakte „Viimsest reliikviast“

Filmi tootmiseelarve oli 725 766 rubla.

Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni.

Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni.

Tegelikult kinnitati Ivo Schenkenbergi rolli hoopis Leedu näitleja Juozas Budraitis. Õnnetu juhuse tõttu kukkus too filmivõtetel hobuse seljast ja murdis vaagnaluu. Tema asemel sai selle rolli Peeter Jakobi, kes oli jõudnud juba ühest pisirollist ära öelda ja lavastajaga tülli minna. Filmi on jäänud stseen ka Juozas Budraitisega, kus Ivo Schenkenberg kukub kloostri salakäiku.

Pool aastat pärast esilinastust tulid müügile liköörid Agnes ja Gabriel.

Pirita kloostri filmimiseks ehitati Virtsu lähedale Kukeranda 8–9 m kõrgune polüstüroolist ja vineerist makett, mis hõlmas endas kaitsemüüre ja torne. Veel ehitati sinna siseõu, ristikäigud, kaev, vallikraav ja sild. Kloostrikirikut ei ehitatud, selle asemel kinnitati näitlejate peade kohale võltspaeristi ja kadakate vahele kloostrikiriku kujuline vineertahvel.

Kuna Niguliste kirikus oli restaureerimine pooleli, siis ehitati filmivõtete ajaks sinna ajutine laudpõrand, mis kaeti paekivipõranda imitatsiooni saavutamiseks kummimattidega.

"Viimses relikkvias" mängivad:

Gabriel Aleksander Goloborodko (eestikeelne tekst Mati Klooren)

Agnes von Mönnikhusen Ingrid Andrina (eestikeelne tekst Mare Garšnek)

Abtiss Elsa Radzina (eestikeelne tekst Aino Talvi)

Vend Johannes Rolan Bõkov (eestikeelne tekst Jüri Järvet)

Ursula Eve Kivi

Siim Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav)

Hans von Risbieter Raivo Trass

Ivo Schenkenberg Peeter Jakobi (tekst Aksel Orav)

Pealik Karl Kalkun

Kõrtsmik Helmut Vaag

Toatüdruk Katrin Karisma

Mungad Hans Kaldoja, Ain Jürisson

Preester kloostris Ago Saller

Paul-Eerik Rummo / Uno Naissoo

Filmis kõlava laulu "Põgene, vaba laps!" sõnad

Üle kõige on maailmal vaja üht vaba last,

üht vaba last,

kes midagi pole kuulnud heast ega kurjast,

ei heast, ei kurjast

ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust,

kuid püüdjail on vaja just vaba last.

Põgene, vaba laps!

See on ainus võimalus.

Põgene, vaba laps!

Vii peitu maailma vabadus,

kuni veel sa vähegi suudad,

kuni veel sa vähegi loodad,

vähegi hoolid –

põgene, vaba laps!

Vägivald armastab vabadust,

tahab ta võita ja vallutada.

Vägivald igatseb vabadust

enda naljale kallutada.

Vägivald armastab vabadust,

armastab vabadust.

Põgene, vaba laps!

Refr. Põgene, vaba laps …

Üle kõige on maailmal vaja üht vaba last jne.

Refr. Põgene, vaba laps …