Meeta silmavaade on selge ja mälu hea, tema toa seinal on suur punane vaip. Jüri Vlassov II
93aastane Meeta Trump on Venemaal Kirovi oblastis Oparinos ainus eesti keelt rääkiv inimene, kes on veel elus üle saja aasta tagasi sinna rännanud sadadest eestlastest. Tema tagasihoidlik palve Eestist pärit külalistele oli, et need saadaks talle Läti kirjaniku Vilis Lācise venekeelse romaani "Kaluri poeg", et Meeta poeg saaks ka seda raamatut lugeda.

Eestikeelset "Kaluri poega" on Meeta korduvalt lugenud ning peab seda väga targaks ja südamlikus raamatuks. Tema lähedal elav poeg ei saa aga sama raamatut lugeda. "Poeg ei oska eesti keeli lugeda," põhjendas Meeta.Poeg Erik mäletab vaid, et on kunagi lapsepõlves eesti keelt osanud.


Meeta keelega oli vastupidi. Tema kasvukeskkond Oparinos oli kuni kooli lõpuni 1930ndate lõpus täiesti eestikeelne, sest see oligi suuresti eestlaste linnake, kus olid eesti kool ja eesti seltsielu. "Kupperite majas oli eesti kool. Kino näidati ka. Nad tehti kulakuks," selgitas Meeta. Vene keelt pidi Meeta hakkama rääkima kolhoosi tööle minnes. Kogu elu tegi Meeta kolhoosis lihtsat füüsilist tööd. Veel Teise maailmasõja järelgi oli kohalikus kolhoosis rohkesti eestlasi. Arhiivis on säilinud kaebus eestlasest kolhoosiesimehe peale, kes oli teisele eestlasele öelnud, et sina oled eestlane ja mina olen eestlane, mis mõtet on meil vene keeles rääkida.