.
Ämmadest on loodud palju anekdoote. Aga tegelikult on võimalik nendega ka hästi läbi saada ja üksteist toetades maailma rikastada.

Heleri Ilves (27) ja Luule Väin (57) elavad koos ja teevad kõike koos. Ühenduslüliks on “tema pojakene”, nagu Heleri oma kaasat kutsub, viidates ämmale. Luulel on tunnustatud koduköök ning kui mõni suurem üritus käsil, lööb kaasa kogu pere. Võimsaim toitlustusprojekt on siiani olnud II naiste tantsupidu Jõgeval. Luule on ka Sadala rahvamaja perenaine ja toimetab eri sotsiaalprojektidega MTÜs Sadala Hoolekande Ühing.
Anneli Johansonil (46) on lausa kolm ema, sest ta nimetab ka mõlemat ämma emaks. Üks neist on esimesest abielust – abikaasa suri raskesse haigusesse – ning teine teisest liidust. “Nii võõras oli teda kutsuda ämmaks või Ehaks,” märgib Anneli oma esimesest meheemast kõneldes. “Algul kartsin, kuidas ta reageerib, kui ütlen talle ema. Aga kuna ta on minu mehe ema, minu laste vanaema, siis on ta ju minu ema samuti. Me oleme üks perekond.”

Haanjamaal elav Margit Utsal (50) on abielu alguses kolm aastat ämma-äiaga koos elanud. Ja vaid kahe­toalises korteris, olgugi et tal koos abikaasa Ahtiga oli tegelikult tuba ühiselamus olemas. Neil oli ühikatuppa isegi mööbel soetatud, kuid nad ei veetnud seal ühtegi ööd – Margitile meeldis ämma-äia juures rohkem.

Lugu ilmus värskes Eesti Naises