Kerli Kõiv: „Peaksime elama rohkem kuufaaside järgi!“

“Enam ma ei kujutaks ette, et mul pole Eestiga sidet,” hüüatab laulja Kerli Kõiv (30). Ta lahkus Elvast teismelisena, tegi karjääri Ameerikas ja on nüüd tagasi, et koguda jõudu kodukandi metsadest.

“Tsau, Kerli siin! Kas te hakkasite Tallinnast juba sõitma? Elvas on tormiilm ja hullult sajab! Kas lükkame pildistamise edasi?”

Kuule, me ikka tuleks! Võib-olla saab just eriti kihvti loo?

“No tulge! Teeme ära!”

…

Kolm tundi hiljem sajab Elvas pussnuge. Ja juhtub see, mida võiks nimetada me fotograafi Kristjan Lepa fenomeniks – kui tal on vaja pildistada, keerab ilm heaks. Maagia!

Maagiline näeb välja ka Kerli: ultrakõrgetes platvormides, mustas sametkeebis, kuldne päike lauba peal. Mõtlen, et võin märkmiku üle õla visata. Milleks selle loo juurde jutt, kui fotod tulevad  s e l l i s e d?!

“Sõidame kõigepealt kiriku juurde,” juhatab Kerli autosse istudes. “Mul on sellega üks hea lugu.”

Vettinud puuvärav kukub lahkelt lahti ja Kerli tõstab kapuutsi kriitvalgele parukale.

“Olin kuueaastane, kui hakkasin otsima elu mõtet,” jutustab ta. “Küsisin emalt, mispärast me sündinud oleme, aga ta ei osanud vastata. 11aastaselt olin Elva raamatukogus läbi lugenud kõik spiritualismist ja okultismist kirjutavad raamatud. Siis tundsin, et tahan ka leida oma usu! Minu majas elas üks vene pere, kellel oli neli last, ja nemad käisid siin kirikus pühapäevakoolis. Norisin end nendega piiblikooli kaasa! Aga käisin ainult paar korda – siis hakkas imelik, sest olin ainuke laps, kes tuli oma perest üksi. Mäletan seda, kuidas me kleepisime Jumalaga pildi peale vatti, et teha ta ümber pilvi…”

Praegu sa vist usud pigem… loodusesse?

“Jaa, peaksime elama rohkem kuu faaside järgi! Tunnen selgelt, et kui täiskuu on taevas, on mul hullumeelselt energiat, ja kui kuu on vana, tahaksin ainult magada. Looduse tsüklid mõjutavad eriti naisi, kellel on ka tsüklid.”

Loe lugu edasi Eesti Naise digiväljaandest.