Lahutus – kas kõigest ja kõigist?
Pärast abielulahutust kaob koos elukaaslasega ka osa sõpru. Kas see on paratamatu ja kuidas edasi toimida?
Lugu ilmus ajakirjas Eesti Naine oktoobris 2011
Nagu ühest traumast veel küllalt poleks, lohiseb koos sõrmest tõmmatava abielusõrmusega kaasa hulk inimesi, keda seni oma sõpradeks pidasid. Pikema suhte lõppedes leiad end korraga sotsiaalsest vaakumist. Kui oled kolmekümnendais, on enamik eakaaslasi juba abielus ja lapsevanemad ning neil on teistsugused huvid kui üksikul. Hilisemas eas lahku minnes on sissejuurdunud suhtlemisharjumusi veelgi raskem muuta, kuid samas leidub ümberringi palju keskealisi, kes on oma eluga samuti uuele ringile asunud. Nii võimatu kui see ka ei tundu, tuleb nad vaid üles leida!
Siiski peab arvestama, et senised sõbrad valivad poole. Ühised õhtusöögid võib mõneks ajaks unustada. Ehk on see isegi kergendus? Kui käidi läbi peamiselt mehe sõpradega, kaotab naine suure osa tutvusringkonnast. Kui elati aastaid oma kaitstud pesas, siis uuesti välja tõmbetuule kätte astudes ei pruugi alles olla isegi noorpõlvesõpru. Seepärast tasub igasuguse armuloo tekkides hoolitseda, et suhted vanade heade sõpradega unarusse ei jääks.
On sõpru, kes on mõne aja kontakis mõlema eksabikaasaga, neid teineteisest diskreetselt lahus hoides. Enamik valib siiski poole, teise osalise suhtes võetakse tõrjuv hoiak või kaob kontakt hoopiski. Paljud naised on kogenud tüüpilist suhtumist: inimesed, keda usuti olevat sõbrad, on pärast lahutust kuidagi ebalevad, ei kutsu külla ja pomisevad midagi võrdsest arvust paaridest.
Põhjustest, miks kaaskond kellegi lahkuminekul ebamugavust tunneb, võib aru saada. Alateadlik enesekaitse töötab “nakkusohu” vastu – seesama võib juhtuda ka teistega. Mõned abielunaised näevad äsja lahutatud sookaaslases potentsiaalset ohtu oma abielule. Tihti on just sõbranna mees see, kes näitab üles kaastunnet ja mõistmist. Sama ei kehti lahkuläinud üksiku mehe kohta, poissmeest peetakse seltskonnas lahedamaks kaaslaseks kui nukrutsevat üksiknaist.
“Olen sellisest suhtumisest kuulnud oma klientide ja tuttavate käest, kuid õnneks on mu enda kogemused teistsugused,” ütleb pereterapeut Külliki Neuman, kes on end koolitanud isikliku elu kadalipus ja Californias psühholoogia magistriõppes. “Sõpruskonna kaotus võib saada valusaks üleelamiseks. Noortel on uue tutvuskonna leidmine lihtsam, vanemas eas jääb võimalusi vähemaks. Samas ei lagune sõpruskonnad mitte ainult lahutuse tõttu, vaid ka keskealiste inimeste huvide ja arusaamade muutudes. Igal juhul tuleb kaotust tunnistada, mitte teha nägu, et mul pole sellest midagi. Samamoodi kui anname endale aega leinamiseks kellegi surma korral, tuleb leida aega nii abielu kui ka sõprade kaotuse läbitöötamiseks,” soovitab ta ja lisab, et ise lahutuse läbi teinuna kaotas ta küll mõned sõbrad, kuid leidis täiesti uue elu ja ka uued sõbrad. “Samuti võib kaotus olla hea võimalus vanade sõprussuhete ülessoojendamiseks.”
On neli tavalist põhjust, miks sõbrad kaovad: lahutus, kolimine, sisenemine uude elufaasi või ajapuuduse tõttu suhtluse hooletusse jätmine. Seega ei kaotata sõpru üksnes abielulahutuse käigus. See juhtub ka nendega, keda töö on viinud teisele maale või õpingud kodulinnast eemale. Kui ka naastakse, võidakse leida end sõpradega võrreldes täiesti erinevast eluetapist. Kõigil juhtudel on vaja üles ehitada uus sotsiaalne võrgustik.
Kuidas ühised sõbrad lahutuse korral jagunevad?
Marje ja Eimari (54) arvuka sõpruskonna abielupaarid tekkisid juba üliõpilasmalevas. Aastaid on koos jaanitulel, välisreisidel ja kodumaistel matkadel käidud, sünnipäevi peetud, tähtsamate teleülekannete vaatamine kellegi kodus on kujunenud traditsiooniks.
Sõpruskonnas toimunud lahutusi on erinevalt vastu võetud. Ühel juhul tõi mees uue naise seltskonda ja ka endine naine käis seal edasi. Uus proua võeti kohe vastu, eksabikaasa külaskäigud jäid ajapikku harvemaks. “Teise paari uus naine meile nii hästi ei “integreerunud”,” nendib Marje, “oli tagasitõmbunud ja akadeemilisem ning ka nende lapsed olid nooremad kui teistel. Mina kui samaealise lapse vanem leidsin temaga suhtlemisvõimaluse sellel pinnal. Hiljem tuli mees koosolemistele üksi või ainult koos lastega. Samas selle mehe välismaale kolinud ekselukaaslane igatseb meie sõpruskonda ja korraldab suviti kodumaal käies enda juures kogunemisi.” Need lahutused on teistele justkui hoiatuseks, võib-olla mõjub suur sõpruskond koospüsimise mõttes teraapiana?
“Tavaliselt lahutatud naine küsib küllakutse puhul, kas Härra Eks on ka kutsutud, ja teeb selle põhjal otsuse – siis juhtub tavaliselt, et mõlemad jäävad tulemata. Kuid meie poolest on mõlemad teretulnud!” räägib Kati (63), kes korraldab suviti sõpradele stiilipidusid.
Kadunud kaksiolemist jäädakse taga igatsema nii füüsilises kui ka hingelises plaanis, praktilisel ja sotsiaalsel tasandil. Lahkuläinul on valus vaadata teisi paare, eriti suurte pühade ja tähtpäevade ajal. Paljud leinavad taga staatust, et ei kuulu enam teiste peredega ühte ega jaga ühist praktilist elu, olgu see kas või koos lastega randaminek.
Lahutuse korral tuleb leida enda uus koht teise poole sugulaste ja ühiste sõprade seas. Laste olemasolul peaks esikohale seadma nende õiguse turvalisusele, et laste suhted seniste tuttavate ja sugulastega jääksid muutumatuks. Neile peavad jääma nii ema kui ka isa suguvõsa, sõprade perekonnad ja nende lapsed.
Tiina (40) kolis oma kahe lapse isast lahku kümne aasta eest. See oli noorelt abiellunud naise otsus pärast neli aastat kestnud rõõmutut kooselu. Kuna enamik sõpru olid Tiina omad, siis poolte valimist ei toimunud, seda enam, et ta suhtles mehega enam-vähem normaalselt edasi. “Paljud sõbrannad ei mõistnud mind ja üritasid mõjutada uuesti kokku kolima. Väljastpoolt olime olnud ideaalne paar, sõpruskonna jaoks tuli lahutus täiesti ootamatult ja mõistetamatult. Pälvisin oma pere ja sõprade üleüldise hukkamõistu, see oli emotsionaalselt kurnavam kui lahutus ise.”
Tiinal on hea meel, et laste suhtlemises sõprade lastega ei tulnud erilisi pingutusi teha, ses osas ei muutunud midagi. Küll aga katkesid tal mõne oma sõbraga suhted paariks aastaks just sellepärast, et nood püüdsid väevõimuga tema abielu kokku lappida. Sellist kaastunnet Tiina kellelegi ei soovita. Pigem tuleks lahutaja ära kuulata ja talle toeks olla, mitte vägisi tegutsemisjuhendeid jagada.
Jüri Pino läks perest lahku 35aastaselt: “Kuna me olime naisega kursakaaslased, siis oli palju ühiseid sõpru. Hiljem vajusid asjad kuidagi lahku ehk siis ülikooliaegsed sõbrad jäid mulle, temal tekkisid uued. Oma esimest äia pean siiani oma sõbraks... Võib-olla siis tema ja mu esimene ämm ongi abieluga tekkinud sõbrad?
Sõbrad suhtusid lahutusse kuidas keegi. Arvatavasti need, kes valisid teise poole, ei hakanud seda ütlema. Loomulikult oli mõistmist nendelt, kes ise samad jamad läbi elanud... tere tulemast klubisse! Ütleme nii, et need, kes olid valinud nii-öelda teise poole, näitasid seda siiski varem või hiljem välja. Ja ega ju keegi viitsi jätkata suhteid inimestega, kelle meelest sa oled mõttetu luuser ja sitapea?
Sõbrad on nagu lapsed – neid ei tehta, nad juhtuvad. Mulle on tähtis, et mu lapsed mind ikka ära tunnevad ja just nagu kalliks peavad!”
Kui pärast lahutust piinab üksildus
° Räägi teistega, kes on lahutuse läbi teinud, samamoodi mõtlevate kaaslaste tugi on sinu olukorras suureks abiks. Mida enam kuuled lugusid armastuse otsalõppemisest, seda vähem tunned end emotsionaalselt üksi.
° Kui tutvusringkonnast kaasatundjaid ei leia, on olemas tugirühmad ja internetifoorumid. Või ehk lood ise mõne sellise!
° Vali tunnete tuulutamiseks sõltumatu märklaud, sest endised sõbrad võivad olla eksiga sama meelt ja lojaalsuskonflikt on kerge tekkima.
° Püüa mitte võtta sõpruskonna kadumist isiklikult – sõpradel, kellega olete suhelnud paarina, võib tihti olla see eripära, et nad on suhelnud teiega kui paari, mitte kui indiviididega. On loomulik, et püha kvarteti lagunedes jookseb kogu sõprus liiva. Ära vaata seda kui enda puudust, vaid kui konstruktsiooniviga algusest peale.
° Ära lange deitimise-lõksu! On tavaline viga, et sõpradepuudus aetakse segi partneripuudusega. Kohemaid uut partnerit kohata tundub lohutav, kuid on parem, kui lood kõigepealt iseendale rahuldava elu.
° Sirvi läbi oma (vana) aadressiraamat, tegelikult on su ümber rohkem inimesi, kui arvad.
° Alusta mõne kursuse või sportimisega.
° Tähtis on leida inimesi, kes tõeliselt meeldivad, mitte seada omaette eesmärgiks saada ruttu uusi sõpru.
° Alati tasub hoolitseda oma vanade sõpradega suhete hoidmise eest, ka siis, kui oled kohanud kedagi, kellega tahaks igat tundi jagada.
