.
“Paekivide vahelt oma juuri kätte ei saa,” arvab kirjanik ja kommunikatsiooniguru Kaja Sepp (48). Tema sugupuu on Kuusalu mullas kõvasti kinni.

“Läkkksin Lokkksa pooodi,” õpetab Kaja, kuidas rääkida nagu kohalik. Tema on “Lokksal” sündinud ja teab: “Siinses murdes venitatakse sõnad hästi pikaks.”

Poe ette Kaja täna auto pargibki. Ja jookseb sülle oma õele Karinile, kel toidukotid näpus. Hoopis lõbusaks läheb, kui bussijaama poolt tuleb Kaja ema Ene – kalli-kalli, tütreke, mis te siin pildistate?

"Loksal käies pole võimalik, et sa kellelegi vahele ei jää,” naerab Kaja ja lubab omadele: “Ma tulen pärast maale, siis räägin.”

90ndate lõpus pani Eesti Ekspress linnad pingeritta. Et milline Eesti linn on kõige õnnelikum? Esikohal troonis Loksa, kus oli keskmisest parem palk, vähe töötuid ja tõbiseid.
Kakskümmend aastat hiljem mõtiskleb Kaja: “Võib-olla kinnisvarabuum veel jõuab Loksale? Tallinn on ju lähedal, ainult tund aega autosõitu. Meri ka siinsamas.”
Kaja vanemad kolisid linna, mis siinkandis tähendab nimelt Tallinna, töö pärast: insenerist isa sai koha pealinna. Korter anti neile Mustamäe paneelmajja, sestap läks Kaja Tallinnas kooli. Ja siiberdab eluaeg Vanaküla vahet.