Mida sulle õpetasid Tais elatud aastad?

Elama tänases päevas. Mitte muretsema tuleviku pärast, mitte põdema mineviku pärast. See on oluline budistlik põhimõte! Mina küll religioosseks ei hakanud, aga midagi teiste inimeste olekust hakkab külge. Tüüpilise eestlasena ma varem aina muretsesin edasise ja põdesin eelnenu pärast. Nüüd tean, et iga päeva kujundad sa ise.

Millest oled Tallinnas elatud kuude jooksul enim puudust tundnud?

Päikesest ja päikesesoojusest – olen sellega nii ära harjunud. Valgus ja soojus hoiab siiski palju reipama ja tervemana.

Praegu elad tütrega koos?

Jah. Tunnen, et olen nii pikalt eraldi elanud, et võimalus lähedastega koos olla on omaette väärtus. Mõte hakata siin kohe üksinda elama oleks mind küll hirmutanud. Tütrega elasin ka enne lahkumist koos – 20 aastat on küll vahel, aga see on armas ja kodune.

Kas varem öeldu – mulle meeldib tantsida, mulle meeldivad ilusad ja silmatorkavad riided, mulle meeldib tähelepanu ja flirt! – kehtib ka siin ja praegu?

Kindlasti ei saa ma öelda, et hea pidu, hea tants, kaunid riided ja eluterve flirt mulle enam ei meeldiks. Kui saad tunda end kauni ja armastatuna – see on subjektina ainult küte! Aga need väärtused mu eelistuste listis pole ehk enam nii kõrgel kohal, kui olid näiteks “Minu Taid” kirjutades.

Loe pikka intervjuud Mai Loogiga detsembri Eesti Naise paberväljaandest või digiajakirjast: