Maria Peterson: kõik kõiges on kõik…

“Ma olen lapsest saati olnud ülitundlik, elan teiste tundeid läbi nagu enda omi,” ütleb näitleja Maria Peterson (39). “Vahel, kui on raske, mõtlen, miks ma pean selline olema. Aga olen tänulik selle eest, et saan eneses tunnetada teiste rõõmu.”

“Vahel tundub mulle, et kõik mu elus on juba paigas. Et keegi on ette joonistanud mustri, mille järgi ma liigun. Ja vahel, kui veab, näidatakse mulle seda mustrit pealtpoolt. Näen, mis tuleb edasi, ja saan valida, millist joont mööda minna.”

Oma esimestes mälestustes on Maria lastesõimes. Ta pandi sinna 1,5aastasena.

“Olen nagu tõlk kasvataja ja teiste laste vahel,” kirjeldab ta vaimupilti. “Püüan neile, kes veel nii hästi ei räägi, selgeks teha, mida kasvataja tahab. Ja siis olen lasteaias kapi otsas – kuidas ma nii kõrgele sain, ei kujuta praegu küll ette! Leian kapi otsast saia ja jagan selle teiste laste vahel ära. Pärast selgub, et sai oli kasvataja toidukotist! Ta pani selle kapi otsa, arvates, et lapsed kotini ei ulatu…”

Oma peres on Maria üks vanemaid lapsi. Esimesena tuli Marius, siis Maria, kuus aastat hiljem Laura ja lõpuks pesamunad – Elisabeth, Jonathan ja Anna Kristin. Vanima ja noorima lapse vahe on 21 aastat.

Tundub, et eluaeg on Maria kellegi eest hoolitsenud. Üksiolemine meeldib talle ka, aga… ainult siis, kui keegi on nii lähedal, et saab kohe tema juurde minna, kui tuleb selline soov.

“Käisin hiljuti üksinda Saksamaal. Reis oli lühike, ainult mõned päevad. Ja tegelikult oli tore, sain näitustel käia ja palju ringi jalutada. Aga juba teisel päeval oli mul tohutu koduigatsus! Oleksin tahtnud seda, mida ma näen, oma mehe ja lastega jagada.”

Edasi loe aprilli Eesti Naisest