Mari-Liis Kivioja (Luksemburgist): Kui ma lugesin laulupeo kodulehelt kirjeldust, kõlas see toredalt. Samas tuntud inimeste videoid vaadates jäi kõrvu ka, et õige eestlane on see, kes elab Eestis. See kraabib hinge. Välismaal elavad lapsed ja noored ei ole seal ju omal valikul, vaid vanemate otsusel. Neid noori võiks rohkemgi kaasata, tahame neid ju Eestiga siduda. Muidu aga on laulupeol väga hea kommunikatsioon, palju on tausta tutvustatud.

Mare Rahkema (Saksamaalt): Kui inimene on elanud mingi aja väljaspool Eestit, laiendab see ta silmaringi, annab kogemusi. Ma ei arva, et oleksin pattu teinud, et ei ela Eestis – elu on elu. Minu laps läks tagasi Eestisse. Ja kui me kord pensionile jääme, võib-olla läheme ka. Me side Eestiga on tihe. Kui tartlane läheb Tallinna elama, kas ta on siis Tartu reetnud? Euroopa on nii väike!

Indrek Pinsel (Hispaaniast): Mul ei ole üldse tunnet, et olen Eestist ära. Kui ma käisin Pärnust Tartusse ülikoolis, olin ka kodust eemal. Praegu olen Pärnust lihtsalt rohkem kilomeetreid kaugemal. Samas on tore, et selliseid asju sõnastatakse – meil on ehk silmakirjalik seda öelda, aga kui kõik inimesed Eestist lahkuksid, siis... Samas, elades mõnedki kuud eemal, annab see kogemuse, mida Eesti tegelikult vajab. Ka meie kogemus jõuab Eestisse tagasi.

Kaire van der Toorn-Guthan (Hollandist): Minu jaoks on oluline kestvuse küsimus – oled see, kes sa oled; seda sa hoiad ja selleks jääd. Ükskõik kus sa oled.

Anneli Aken (Luksemburgist): Mu koorides on palju noori, kes lähevad tagasi Eestisse õppima. Ja kuna tegu on noortepeoga, siis võib ju ka mõelda: mina jään nooreks! Ega ma julgenudki oma kogukonnale seda tutvustusklippi näidata, kus dirigendid ja lauljad rääkisid, mida see jäämine nende jaoks tähendab. Üksikud nägid suurt pilti. Paljud lapsevanemad kirjutasid mulle: miks nad meiega niimoodi teevad? Jälle oleme milleski süüdi! Me ju hoiame oma lapsi eestluse juures!... Seda enam, et lapsed ei ole ju süüdi, et nende vanemate töö on välismaal. Minult küsitakse tihti: millal sa tagasi tuled? Vastan siis, et ma ei ole ära läinud, mu tegemised on nii Eestiga seotud, olen väga halb integreeruja.

Rein Lepik (Rootsist): Aga võib ju ka öelda: mina jään eestlaseks. Meie perel on Tallinnas Mustamäel üks väike korter, nii et käime juba paarkümmend aastat neli kuni kuus korda aastas Eestis. Ning vanem poeg elab perega juba kümme aastat Tallinnas.