1968. aasta suvel mängis Jaak vaheldumisi nii Kristallides kui ka Virmalistes. Mõlemad esinesid Pärnus ja ajad sobisid. Kui Kristallid lõpetasid, siis tunni aja pärast jätkasid Virmalised. See ei olnud reetmine, vaid lihtsalt sobitumine. Nendel klubiõhtutel võis kõike juhtuda. Vahel ei mahtunud muusik uksest sisse, vahel nõuti lipsu, sest ilma lipsuta sisse ei saanud, siis tuli läbi WC-akna lips edasi anda.


Nii veeres Pärnu suvi 1968 ja kui sisse ei mahtunud, pandi käiku rusikad. Jaak Joala viis publiku südamesse mitu Toivo Kurmeti laulu: „Taas on päev”, „Naer”, „Ainult sul”, „Ma ei tea, miks” ja „Üksinda”. Kaotada polnud tal midagi. Saalis ootas teda tüdruksõber Ene ja sügisel ootas teda Nõukogude armee.


Jaak Joala võeti Nõukogude armeesse teenima 1968. aasta novembris. Temast sai Tallinna garnisoni puhkpilliorkestri flöödimängija. Seega oli flöödiõpingutest nii palju kasu, et võis aega teenida Tallinnas sõjaväeorkestris. Armees olles käis ta aeg-ajalt ka Eesti Televisiooni abistamas. Ühel toredal suvepäeval telefilmi „Duett-duell” võtetel tutvus ta oma tulevase abikaasa Dorisega. Kuid see suhe arenes aeglaselt ja arglikult. Jaak oli ikka veel koos Enega, kes sattus Leo Karpini kutsel samuti sellesse muusikafilmi, kuid hoopis Ivo Linna laulu võttesse.