Erakogu
Kui Heino Pedusaar ühel esimestest pärastsõja-aastatest Tartus Toomemäel jalutas, paelus tema tähelepanu kõnelev puukänd. Mil moel on see ja mitmed teised põnevad leiud mehe elukäiku mõjutanud, kuuleme kohe.

Kännu külge oli kinnitatud sealsamas kõrval asuva ringhäälingusaatja antenni tõmbits. Heino tähelepanu pälvis asjaolu, kuidas vihmaniiske känd füüsikaseaduste ja loodusimede ühistoel veeauru ja ilmateadet edastas. Pehkinud kännust oli saanud kõlar! Muide, sõna „kõlar" tõi mõni aeg hiljem eesti keelde toosama Heino, kaheldes enne otsustavat sammu tõsiselt, kas lugupeetud maestro Erich Kõlar seda mitte nimeteotuseks ei pea. Nagu selgus, ei peetud - ja tänaseks on toona välja pakutud uudissõna leidnud märksa enam kasutust kui kõrvaklappide jaoks paralleelvormina esitletud „kuular".

Tagantjärele on muidugi raske meenutada, kas see visisev känd andis toona seitsmeteistkümnesele noorukile tõuke ka raamatu „Raadiotehnika algajaile" kokkuseadmiseks, kuid igatahes mõni aeg hiljem just selline õpik ilmus. Pealegi paari napi aasta jooksul kokku kolmes trükis, mille 38 000 kogutiraaž kiiresti läbi müüdi. Tänaseks on tunnustatud helirežissööri, -inseneri ja ajakirjaniku sulest ilmunud ei vähem ega rohkem kui 101(!) raamatut - originaalteoseid, tõlkeid, kogumikke.

Tõsi, tolle esimese teose üllitamine kulutas autoril palju närve ja aega, kuna teda peeti esiotsa lihtsalt liiga nooreks, kogenematuks ja roheliseks. Kui käsikiri kolm-neli aastat hiljem siiski kirjastuse sahtlipõhjast juhuse tahtel üles leiti ja see raamatuks vormituna lugejate seas ülipopulaarseks osutus, polnud toonaste kirjastajate imestusel piire - kuhu küll olid nende silmad mitmeid aastaid vaadanud?

Üllatavatest faktidest ja märksõnadest kubiseb meie loo kangelase elu kindlasti rohkem kui korralik mesilastaru tiivulistest mummidest. Kuldmedali teenis ta läbinisti „viielisena" 1949. aastal Tallinna 7. keskkooli lõpetades. (Muuseas, tollase Eesti ühe hinnatuma kooli lõpetasid sel aastal kuldse medaliga koguni kaheksa noort, teiste hulgas tulevane akadeemik ja TPI rektor Boris Tamm ning tõlkija Edvin Hiedel. Sellist kullasadu polnud näinud enne seda aastat ükski Eesti kool.)

Heino Pedusaare panus Eesti Raadio omal ajal menuka meesansambli loomingukaukasse nii asutaja, laulja kui ka juhina on mõõdetav peaaegu pooletuhande lauluga.

Plaat ju mängib!

Kui arvestada kokku vanadelt heliplaatidelt lindile kopeeritud paladest millimeetri kaupa välja lõigatud krõpsud, saaks neid Heino helirežissöörina töötatud aastate jooksul vähemalt mitusada tuhat. Lisaks on ta olnud paljude telefilmide helirežissöör. Ta on olnud kolme loomeliidu kauaaegne liige ja omal ajal ka teeneliseks kultuuritegelaseks nimetatud. Aga olgu, esialgu faktidest ehk piisab.

Legendaarse helirežissööri, kirjamehe, kultuuriloolase ja elektripillide konstruktori elu hakkasid ootamatud märksõnad kujundama juba siis, kui väikemees oli äsja saanud viieaastaseks.