Toona 24. veebruaril. Pärnu Muuseum
Pärnus jalutades tasuks peatuda Rüütli platsil Pärnu hotelli ees. Hoone on ehitatud kunagise Endla teatri, meie riigi ajaloos erakordselt tähtsat rolli mänginud maja varemetele.

23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul loeti Endla teatri rõdult rahvale esmakordselt ette „Manifesti Eestimaa rahvastele", mis kuulutas välja demokraatliku Eesti Vabariigi. Kuidas ja mis põhjustel toimus selline ajalooline sündmus just Pärnus?

Oli pöördeline 1918. aasta. Veebruarikuus saabusid teated, et Saksa väed lähenevad Eestile. Kardeti, et sakslased võivad kogu riigi okupeerida. Samas asutasid võimul olevad enamlased siit põgenema. Kasutades hetkelist võimuvaakumit, tahtis Eestimaa Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik) kuulutada välja omariikluse. Algselt plaaniti seda teha Haapsalus, kus paiknesid rahvuslikult meelestatud Eesti väeosad, kuid õnnetuseks langes linn sakslaste kätte.

20. veebruaril toimus Tallinnas haritlaste klubis järjekordne rahvuslike liidrite koosolek, kus Pärnust saabunud August Jürman tegi ettepaneku: „ ... kui teil mujal korda ei peaks minema iseseisvuse manifesti välja kuulutada, siis tulge Pärnu, seal meie enamlasi nii väga ei karda ja võime manifesti välja kuulutada."

Ettepanek jäeti reservi. Vahetult enne väljasõitu Haapsallu ütles Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts teisele Pärnu mehele, 31-aastasele advokaadile Hugo Kuusnerile: „Kui meil ei peaks Haapsalus õnnestuma, siis peate teie manifesti välja kuulutama Pärnus."