"Vaimude tund Jannseni tänaval", 1984 Erakogu
„Minu elu on läinud nii, et mida olen nooruses rängalt eitanud või mis on tekitanud sisemise tõrke, selle on saatus edaspidi imeilusa ringiga mu teele lükanud,” pihtis Helle Kuningas. „Nii juhtus ka Koidulaga.”

Helle Kuninga kadunud onu, kirjandusteadlane Oskar Kuningas, kes oli nende sugupuud uurinud, teadis, et Kilingi-Nõmmel Jäärjal on soos üks saar, kust on pärit nende nime lugu. Legendi järgi peitunud muinasaja eestlased soosaarele pahade ristijate eest. Et saarele eriti ligi ei pääsenud, tekkiski seal oma kuningriik ja oma kuningas. Legend oleks aja jooksul tuhmunud, kui poleks olnud Sookuninga talu. Sookuninga talu andis muinaskuningatele pärisnimelisi järglasi - Kuningaid.

Kas kuninglik nimi suudab elu määrata, või hoopis väärata?

„Vaata, kui sa seda kogu aeg rõhutad, mõtlen ka mina selle peale ja olen natuke uhke küll," vastas Helle muiates. „Aga kõik see, mis minu kui näitlejaga juhtub, juhtub ikka laval."

Laval on Helle Kuningas elanud teist, kolmandat, neljandatki elu. Mänginud noori ja vanu, rikkaid ja vaeseid. Publiku meelest on ta teinud seda meisterlikult. Oma 60 aasta juubeli intervjuus ütles Kuningas: „Sa ei pea alati mõtlema, et kõik ilus on juba kaugele seljataha jäänud ja sinu laul on lauldud, kui ees ootab veel nii palju huvitavat." Kõik uksed näisid talle avatud, elu kullakarvaline, vooli, mida aga tahad. „Ometi on jõudnud kätte aeg, mida ma olen kannatamatult oodanud - m e m m e k e s i mängida."

Jüri Aarma telesaates „Siin ja praegu" seletas Helle tões ja usus, et on astroloogia järgi kahekordne Pühvel. „Pühvel muudkui rügab ja kannatab, vaikselt. Aga kui pühvel kurjaks saab, läheb ta mudasse ‒ ei, ta ei solvu, vaid läheb järele mõtlema. Ta on seal tükk aega ja kellelgi ei õnnestu teda sealt välja kiskuda. Kui miski proovis üle viskas, läksin garderoobi ja keerasin ukse lukku. Mõtlesin natuke ja siis tegin proovi edasi."

Endine teatrikolleeg Siina Üksküla mäletab Hellet kui toredat ja avatud inimest - aga ainult teatud piirini. „Kui me mängisime Koidula majamuuseumis Mati Undi „Vaimude tundi Jannseni tänaval", olime ju palju koos, aga Helle ei rääkinud endast eriti midagi. Eluarmastusest rääkides rääkis ta ikka teatrist, ja mitte nagu oma tööst."

„Aga armastus on igal pool, kus olen mina," rõhutas Helle. „Olgu see siis teatris või teab kus mujal. Isegi tigedus tuleb armastusest ja paha putukas on hea. Sest kõik siin ilmas on millegi jaoks hea. Elu ongi armastus."