Pikaajalistes suhetes on sõprus äärmiselt oluline, et mitte öelda otsustav
Sümmeetrilisus, tasakaal kuulub hea lähisuhte juurde: vastastikku tuntav on tihti sarnane ja seda on ka vastastikused ootused. Eeldatav sümmeetrilisus võib olla ka probleemi alus: kui sõbrad ja/või armastajad eeldavad liiga sageli või koguni alati, et “nii nagu tunnen/arvan mina, nii tunneb/arvab ka teine”. Ent see mõtteviis on inimesele omane: igaüks elab oma naha sees ja see, mis tema tunneb-teab-arvab, tundub kõige loomulikum. Siit tekib arusaam, et kui mina armastan sind, siis ma eeldan, et sina armastad mind; kui mina usaldan sind, siis sina saad usaldada mind; kui mina sain asjast sel moel aru, siis ilmselt ka sina; kui mina olen sulle truu, siis oled ka sina mulle truu; kui mina tahan kogu aeg olla sinu lähedal, siis tahad seda ka sina… jne. Hästi tasakaalustatud, usalduslik, harmooniline vastastikune seotus on üks õnnestavamaid ja rahuldust pakkuvamaid kogemusi elus.
Täielik sümmeetria siiski võimalik ei ole. Ikka juhtub, et ka kõige usaldavamas ja truumas suhtes tahame erinevaid asju, üha tuleb ette, et lähedus, armastus, ustavus ja isegi kõige igapäevasemad sõnad või vajadused võivad partnerite jaoks kanda eri tähendust. Seepärast on tähtis omavahel avatud olla, rääkida mõtted-tunded lahti ja olla nõus kuulama teise lahtirääkimisi. Me võime küll eeldada, et saame asjadest sarnaselt aru, kuid seda on vaja kontrollida. On ju ka lihtsalt lugupidav uurida teise arusaamade kohta, selmet pimesi uskuda, et nagunii me mõtleme ühtmoodi.
Mitte ristisõda, vaid selgus ja mõistvus
Kuigi suhteühenduse headus seisneb osati kooskõlas, mille moodustavad sarnasused või sümmeetria, siis suhte kestmise ja kvaliteedi aspektist on väga oluline ka omavaheliste erinevuste mõistmine ja nende rahumeelne väljakannatamine. Pikaajalise hästi toimiva suhte juurde kuulub palju arenguid, mis muudavad ka suhet. Mõlema partneri isiksus areneb, eluolu muutub, sügavaimad väärtusedki võivad elu surve all teiseneda. Mõnes mõttes on iga muutus pinge ja kriisi potentsiaal. Muutusepingega toimetulek vajab kummagi partneri arusaama oma tunnetest, oskust end negatiivsest välja juhtida, suutlikkust hoida realistlikku maailmapilti ja tahet liikuda heade lahenduste poole. Kui paar saab kõigest rääkida ausalt ja mõistvalt ning kumbki ei pea osa iseendast salgama, kui mõlemad on nõus teisele poolele teele vastu tulema, on kooselul suur tõenäosus heal viisil kestma jääda.
Kannatlikkus, paindlikkus ja mõistvus on täiskasvanud inimese tunnused. Kooskõlaline suhe nõuab kõlbelisi väärtusi – kvaliteetset paarisuhet on raske ette kujutada ilma lugupidamiseta teineteise vastu, ilma hoolimiseta teise vajadustest.
Kui arusaamad elu põhiväärtustest, usaldusest, lähedusest ja erimeelsuste lahendamise viisidest ning muust olulisest on liiga erinevad ja neid ei osata tasandada ega nendega leppida, siis on ilmne, et kooselu hea ja mugav osa kahaneb. Võib juhtuda, et minnakse lahku (mis mõnel puhul ongi pigem hea otsus), või algab kurnav ristisõda kahe arvamuse, kahe eluviisi ja kahtede väärtuste vahel. Või loobutakse ka võitlusest ja pingutamisest ning eemaldutakse teineteisest – minnakse eri tekkide alla, seda pigem kaudses mõttes.
Paarisuhtel on oma loogika
Paarisuhte puhul võib sageli näha sellist arengut: kirg viib mehe ja naise kokku, selle kõrvale sugeneb tasapisi sõprus. Kui kire kestes ja sõpruse tugevnedes tekib soov suhet hoida, saame kõnelda pühendumisest, kus kumbki partner võtab endale kohustuse pingutada suhte kestmise ja rõõmu pakkumise nimel. Need kolm ongi lähisuhte põhikomponendid: kirg, sõprus, pühendumus. Eri suhteid uurides on näha, et nende osakaal on paariti erinev ja ka ajas muutuv.
Suhetes, kus armastussuhte tähtis osa on sõprus, jagatakse samu väärtusi (näiteks jagatud aeg on väga suur väärtus – seda ei raatsita ju igaühele raisata); nauditakse koosolemise aega, tundes lähedust, rahunemist, turvalisust. Kui kontakt millegipärast katkeb, püütakse seda taastada, julgetakse jagada tundeid ja tullakse toime teise kõikvõimalike tunnetega. Kuna sõprussuhe kujuneb ikkagi aja jooksul, siis on sellele omased ka teatud reeglistik või rituaalidrutiinid.
Need, kelle kõrval on turvaline partner, tulevad ka oma elukriisidega hõlpsamini toime, sest mida inimene neis olukordades vajab? Kuulamist, aktsepteerimist, toetust, mõistmist, tähelepanelikkust, hoolivust… suurt anumat, kuhu valada oma valu – ka see anum on sõpruse ja partnerluse tunnus. Tähtis on muidugi kõigi oluliste asjade jagamine, olgu kurbus või rõõm, kordaminek või läbikukkumine, unistamine või unistuse täitumine. Inimene on loodud olema ühenduses teise inimesega, on sügav inimlik bioloogilis-psühholoogiline vajadus olla kontaktis, olla mõistetud, toetatud, armastatud.
Kahest tekist ka
Paarisuhtes, nagu igas kahe inimese vahelises suhtes, oleneb alati palju sellest, millised on kokkulepped. Suhted püsivad paremas tasakaalus, kui asju ei jäeta eeldamise pimedusse, kui kokkulepped on kahepoolsed, s.t asjad on läbi
räägitud ja kumbki olukorraga rahul. Nõnda on nii suuremate kokkulepetega kui ka väiksematega, näiteks sellega, kas voodis magatakse ühe või kahe teki all.
Vaja on vaadata suuremat pilti: mis suhtes üldisemalt toimub, miks selles ollakse, mil viisil ollakse, kas kummagi vajadustega on arvestatud jm. Nii mõnigi suhtedetail võib rääkida midagi suure pildi kohta, kuid võib olla ka pisiasi, mis lahtiräägituna pinge maha jahutab.
Näiteks tahab üks partner kindlasti ühe teki all magada, kuid teisel on eriarvamus. Kas teine tekk on nohu, palavuse, valutava kõhu, õhtuse riiu, unetuse, homse koosoleku ärevuse, armastuse otsasaamise või veel millegi pärast? Kui me partneri arusaamu, valikute tagapõhja, tähendusi ei uuri ja enda sees äraarvamismängu mängime, siis see võib suhtele tõesti ohtlikuks saada. Kindlasti on vaja teineteisega rääkida ja eelkõige kuulata, et teise mõtetest, tunnetest, plaanidest ja tähendustest aru saada.
Nii et kahe eraldi teki all magamine ei pruugi sugugi tähendada, et suhe on kriisis, ja pelgalt ühe teki all magamise fakt ei saa kuidagi olla märk sellest, et armastus igati õilmitseb. Suhetel on palju aspekte ja mis on tähtis, seda otsustab iga paar ise. Kindlasti on paare, kelle lähedus seisnebki põhiliselt füüsilises läheduses, nagu ka neid, kelle lähedus on põhiliselt intellektuaalne, ning paare, kes mahuvad nende vahele.
Enamasti on nähtav, et erinevad lähedused annavad kooseludes tooni vastavalt suhte arenguetapile ning muidugi mõjub kummagi partneri isiksuslik eripära ja areng. Enamasti soovitakse suhte alguses igal moel lähedal olla: teada teineteise mõtteid ja tundeid, jagada kõike ja olla ka kehaliselt lähedal. Suhte arenedes ja rahunedes kujuneb välja igale paarile eriomane läheduste tasakaal.
Igas suhtes võiks olla nauditavaid lähedusi: alates magamisest sama teki all ning lõpetades lähedustundega, mille loob koos kogetud lummav loodusvaade, hea kontsert, mõistmise ja kaasatuse tunne, tegelemine lastega, läbitud rasku-
sed jpm. Ligipääsetavus, reageerivus ja seotus loovad aluse usalduslikule suhtele.
Lugu ilmus Eesti Naise 2018. aasta juuninumbris
