Foto: Sven Arbet

Lugu ilmus Eesti Naise juulinumbris 2016. aastal

Kaks ja pool aastat tagasi armus Anu (38) abikaasa kõrvalt uuesti oma kunagisse peikasse ja lapse isasse…

Juba mõnda aega tundis Anu end abikaasa Ivari kõrval kodus kummutina – et ta on keegi, kelle sahtlitest võetakse, mida parajasti vaja, aga vastu ei anta midagi. Ta oli absoluutselt täiuslik naine. Aga kaua sa ikka hea naine oled, kuid sind lihtsalt tarbitakse? Mees oli nii hõivatud oma autospordihobiga, et unustas kaasa ära. Anu oli enesega ummikus, käis isegi psühhoteraapias. Sai justkui abigi, aga miski kusagil ikka kripeldas.

Ja siis ühel päeval kaks ja pool aastat tagasi avastas ta, et veedab üha rohkem aega koos oma lapse isa Mikuga. Temaga oli kõik turvaline – nii palju mõistmist. Nad käisid koos spaas, mehe maakodus, tegid igapäevaseid asju. Sageli oli kaasas ka nende ühine laps, kes algul ei saanud tärganud romantikast aru, nii et ühel hetkel tuli see lapsele ära seletada. Anu oli uuesti kõrvuni armunud ja mõtles ainult Miku peale.

Varajases nooruses Anu ja Mikk käisid – eelkõige üksteisel külas. Seejärel hakkas Anu koos elama ühe teise mehega, Oliveriga. Et ühist elamist tuli jagada ämmaga ja tekkisid lahkhelid, juhtuski, et ühel hommikul ärkas Anu taas endise peika kõrval. Kuigi arst oli Anule öelnud, et emaks saab ta vaid tõelise ime korral, jäi naine sellest ainsast korrast Mikuga koosolemisest rasedaks.