Nagu enamik inimesi väldin ma raskeid olu­kordi. Ma tahaksin meeleldi kirjutada e-kirju, sest on ju palju tüütum minna ja inimesega silmast silma rääkida, küsida, et mis oleks, kui teeks nii või teisiti. Aga ma olen selgeks saanud, et inimestega tuleb silmast silma rääkida. Ei saa arvata, et teised mõtlevad ühel või teisel moel.

Paljud inimesed, keda peetakse avatud suhtlejaiks, on tegelikult väga kinnised. Nii ka mina. Kui ma olen otsustanud millestki mitte rääkida, siis mind võib maha tappa, aga ma ei räägi lihtsalt. Ja kui ma vihastan, võin ma pool aastat mitte toru võtta.”

Loe pikka portreelugu Katri Raikist, mis ilmus Eesti Naise 2018. aasta oktoobrinumbris.