Leonid Bronevoi oma koduteatri Lenkomi juures. ITAR-TASS/Scanpix
Eelmise aasta lõpus suri väärikas vanuses näitleja Leonid Bronevoi. Küllap vanal filmisõbralgi võtab aega välja mõelda, kes see Bronevoi on, aga kui lisame „SS-gruppenfüürer Heinrich Müller“ ja „Seitseteist kevadist hetke“, siis peaks kohe selge olema. Nagu Vjatšeslav Tihhonov elu lõpuni protestis, et „ma ei ole Stirlitz“, nii jäi ka juut Leonid Bronevoi elu lõpuni miljonite jaoks „fašist Mülleriks“.

Bronevoi tegelane Müller sündis osaliselt alles võtteplatsil. Mülleri puhul peaks vaatajale meenuma, kuidas ta vahepeal imelikult peaga tõmbles ja ennast kehitas. See žest tuli sellest, et alguses anti Bronevoile kaks numbrit väiksem munder, selle kaelus pigistas ja niimoodi ta siis kohendas ennast.