Uurime Euroopa mõttelugu pärast esimest maailmasõda. Näiteks seda, kuidas tekkisid vastloodud demokraatlikes riikides uued mõttevoolud, mis püüdsid mõtestada täiesti uutmoodi ühiskondlikku ja poliitilist maastikku. Muu hulgas huvitab meid, millised on tänapäeva demokraatia kriisi ajaloolised juured ja kuidas aitab ajalooline teadmine sellega paremini toime tulla.

Praegu tähendab Euroopa mõttelugu seda, mida mõeldi, öeldi ja kirjutati Lääne-Euroopas – meie täiendame seda Ida-Euroopa ideedeajalooga, sealhulgas Eesti haritlaste, kultuuritegelaste ja omariikluse loojate panusega. Soovime, et Ida-Euroopat ei peetaks ainult mahajäänud ääremaaks, vaid et see avaneks oma ajaloolises ja mõtteloolises rikkuses.