Foto: Kristjan Lepp
Kui 42aastaseks saanud Eesti Draamateatri näitlejalt Kersti Heinloolt küsida, kui rahul ta on oma eluga nüüd ja praegu näiteks 10 palli skaalal, võtab ta hetke mõtlemiseks ja vastab siis: “Äkki 9? Hästi on lastega, elukaaslasega, teatriga. Kui üldse midagi soovida, siis tahaks rohkem reisida, aga teatrist ei pääse alati ära ja ega kultuuritöötaja palk ka võimalda luksuslikku elu."

Kunagi on alternatiivne maailmavaade olnud Kersti elus veelgi olulisem. Ta on tegelenud vabastava hingamisega, katsetanud rännakumeetodit, mis viib su oma alateadvuse radadele. Ta usub, et teistmoodi teraapiad tulevad inimese ellu perioodil, mil just sellist lähenemisviisi vaja – Kersti puhul siis, kui ta oli lõpetanud pikaaegse suhte oma poegade isa, näitleja Janek Joostiga. Praeguses elus on Kersti alternatiivsetest valikutest jäänud esmaseks homöopaatia, mille poole ta tervisemurede korral kõigepealt pöördub.

Ma olin pärast lahkuminekut vallaline kuus-seitse aastat, peaaegu igasuguste suheteta. See on päris pikk periood,” tunnistab Kersti. “See on minuvanuste tuttavate seas suur probleem – on väga palju üksikuid naisi, suhteta ja isegi ilma lasteta. Kui minnakse lahku, jäädakse väga kauaks omapäi ega leitagi endale elukaaslast. Ja kui pole ka lapsi varasematest suhetest, oled täiesti üksi.”

Kuidas ta ise sellest olukorrast välja tuli? “Tinderisse igatahes ei läinud!” naerab Kersti. “Kristjaniga tutvusime nii, et… Mulle meeldis mitu tööd, mis ta lavakunstnikuna oli teinud. Ja tollal oli mul ajajärk, mil olin otsustanud inimestele alati öelda, kui nad on midagi ägedat korda saatnud."