Kui töökorraldus paigas, on kõige olulisem tekitada toimiv tugisüsteem. Väikese lapse juurest tööle naasev ema peab hoolega läbi mõtlema, kas võtta koju jäävale lapsele hoidja või panna ta erahoidu või lastesõime. Kriitiline on küsimus, kes jääb pisikesega koju, kui too peaks haigestuma. Kas isa või vanavanemate graafik võimaldab last põetada, kui ema ametikohustused tähendavad kohtumisi klientidega või muid edasilükkamatuid tööülesandeid? Lähedaste toetus pisipõnni hoidmisel on hindamatu.

VALUSAD VÕÕRUTUSNÄHUD

Reklaamijuht Helen Silts (41): “Ma ikka imestasin enne lapse sündi, miks kõik räägivad, et lapse kõrvalt tööle minek nii raske on? Kas tõesti kipuvad kodused emad manduma...? Mõneti tuli lausa üllatusena, et tööle tagasi minnes võttis kõigesse ametialasesse sisse elamine aega vaid mõned minutid, nagu poleks ära käinudki. Ka poeg Ken-Sander leppis lastehoiuga kiiresti. Probleemid tekkisid aga hoopis muus…”

Personalivaldkonna nõunik Elina Siimon (44) otsustas tööle naasta, kui tema kolmas tütar Yvonne sai poolteiseaastaseks. “Tubli laps, hea tööandja, armsad ja abivalmid lähedased on teinud töötamise väikese lapse kõrvalt väga lihtsaks,” on Elina rõõmus. “Ma ei ole pidanud viima südametunnistuse piinu tundes haiget last lasteaeda ega võtma hoolduslehte, et tõbise titaga kodus olla.”

Yvonne on Elina peres kolmas tütar, kaks vanemat on täisealised. “Põhjusi, miks otsustasin poolteiseseks saanud lapse kõrvalt tööle tagasi minna, oli kaks. Esiteks majanduslik pool, teiseks mu enda soov. Oleksime rahaliselt ehk veel mõnda aega toime tulnud, aga loomult ei ole ma kodukana tüüpi ema, hoolimata sellest, et pere on mulle kõige tähtsam. Mulle meeldib mu töö ning saades seda päeval teha, olen enda arvates õhtuti ja nädalavahetuseti kodus palju parem ema ja naine.”