VÄSIMATU | Hollywoodi staar Jane Fonda: kui lasin põlveproteesi panna, leidsin armastuse!
Jane Fonda on elanud säravat ja pöörast elu. Vähemalt kuni 81. eluaastani!
Eestiski peaks leiduma naisi, kes heegeldasid endale tüdrukupõlves - uduste piraatvideote ajel - higipaela, saagisid ise või mõne mehisema sõbra abil välja stepipingi ning alustasid aeroobikaga. Jane Fonda ägedamad filmirollid ei pruugi enam meenuda, kuigi ta on võitnud kaks Oscarit, kuid esimesi aeroobikasamme ei tohiks küll olla unustanud ükski sel ajal Fondalt innustust saanud naine.
Vähem jõudis ehk Eestisse tema 1960‒1970-ndate aastate innukas poliitiline tegevus. Fonda Vietnami sõja vastastest väljaastumistest kirjutas isegi toonane Rahva Hääl, kuid kindlasti ei kirjutanud nõukogude ajakirjandus temast kui seksisümbolist. Kuidas see mõni aeg tagasi levinud ja Jane Fonda kohta kümnesse tabanud lööklause oligi: „Ja juttu jätkub kauemaks."
Henry Fonda, Jane'i isa, kuulub tänini Hollywoodi kõige legendaarsemate näitlejate hulka. Karjääri alustas ta juba enne II maailmasõda, mil sinisilmne karismaatiline näitleja sai kiirelt kuulsaks. Alates „Vihakobaratest" (1939) võib teda pidada staariks.
Jane'i ema Frances oli väärika sugupuuga emotsionaalne seltskonnadaam, kes hakkas abielus olles nässus närvide tõttu palju aega psühhiaatriahaiglas veetma. Kuni sooritas 1950. aastal enesetapu. Jane oli sel ajal 12-aastane, vend Peter veel noorem. Kuulujuttude järgi sai naisele viimaseks tilgaks karikas abikaasa afäär ühe noorukese piigaga.
Ema surm jättis kindlasti jälje nii Jane'i kui ka ta venna Peteri elule. Isegi Henry Fonda katkestas pärast abikaasa enesetappu mitmeks aastaks filmikarjääri. „Ma sain teada, et mu ema sooritas enesetapu, tükk aega pärast tema surma, ajakirjandusest," on Jane tunnistanud. „Lastele öeldi, et ta suri südameinfarkti tõttu."
