Silueti üks tuntumaid modelle Faime Jurno: Eesti Naine
60 aastat tagasi maikuus asutati legendaarne moeajakiri Siluett, mille 35 ilmumisaastat olid nõtkete mannekeenide, sõnaosavate toimetajate, andekate kunstnike ja terava silmaga fotograafide kuldaeg. Elu Silueti toimetuses läbi eri kümnendite meenutavad moekunstnik Maria Kalling (79) ning fotograafid Boris Mäemets (89) ja Jüri Vendelin (71).

1970. aasta Silueti kevadnumbri kaanepealkiri „Kapriisne kevad“ oli tagantjärele mõeldes kui halb ettekuulutus. Silueti ilmudes lahvatas kõrgema taseme skandaal, mis lõi senise toimetuse laiali. Algas see kunstnik Oivi Vare joonistatud leheküljest klassikalise garderoobiga, mille hulgas oli ka keti otsas rippuv Teutooni ordu risti kujuline kaelaehe. Samasugune nagu nüüd Vabaduse väljaku ausambal. Et tegu polnud mingi provokatsiooni, vaid moeasjaga, näeb järgmistel lehekülgedel välismaiste modellide kaelas. Direktor nimetas toimetust fašistideks ja lubas keskkomitees aru andes, et võtab meetmed kasutusele. Joonistuse autor, samuti partei liige, lahkus moemajast. „Keegi pidi oma koha loovutama. Mäletan, kuidas Käthe Kits helistas mulle: „Mariakene, sinul on lapsed ja minul ka. Sinu mees on elus, minu mees on surnud, ma ei saanud lasta ennast karistada ...““ meenutab Siluetis töötanud moekunstnik Maria Kalling.Senise toimetuse vahetasid välja kunstnikud Vilma Sepp ja Evi Aren. Mari Kanasaar hakkas koostama laste ja töörõivaste Siluetti. Maria suunati „karistuseks“ Karja tänavale kunstnike tuppa, kus joonistati uusi mudeleid õmblustööstusele ja autorikollektsioone kaks korda aastas toimuvatele moedemonstratsioonidele.