Külmunud maale sadanud lumevaip ei lase ka krõbedamatel külmakraadidel, kui neid peaks tulema, taimi kahjustada.

Kes oli hoolas, jõudis enne maapinna külmumist talvehellade taimede (näiteks elulõngade, rooside, suureleheliste hortensiate jt) ümber talvekatete jaoks toed maapinda torgata. Maapinda pistetud kuuseokste vahele sadanud lund ei puhu tuuleiilid nii kergelt laiali ja taimedel on parim võimalik soe tekk peal.

Kui tugesid ei jõutud panna, koguneb okste ja võrsete vahelegi kindlasti ka lund. Seda tasuks taimedele siis lisaks veel peale lükata, kuid ilma lisakaitseta võib tuul selle ära puhuda või esimene sula lumeteki kiirelt sulatada. Kui lumekate aga ära sulab, võiks taimele külmakaitseks mõnda koredat ja vetthülgavat materjali kuhjata: peent multši, liiva või kruusa, tammelehti või spetsiaalset niiskust hülgavat turvast.

Kui pakane peaks vahepeal taanduma ja sulailmad saabuma, saab kuuseoksi või muid tugesid jälle mulda torgata. Talvekindlad taimed elavad tavalise talve reeglina ilma mingi lisakaitseta üle."