Marlene Dietrichiga Vida Press
„Kaks calvadosi,“ ütles Ravic kelnerile, kes oli vestiväel ja kelle särgivarrukad olid üles kääritud.“ ENSV-s kasvas 1970. aastate lõpus üles noor põlvkond, kes kõik teadsid kanget napsi nimega calvados, aga polnud seda mitte kunagi maitsta saanud.

Meremehed tõid mõnikord haruldast viskit, defitsiitse kauba salajastelt riiulitelt võis saada rummi ja džinni, aga calvados’i mitte kuidagi! Põltsamaal olevat üks mees teinud nii head õunapuskarit, et seda olevat ta ise ja väljavalitud sõbrad kutsunud calvados’iks. Ei tea, kas see ikka oli see raamatust loetud „vürtsikalt ja hõrgutavalt lõhnav õunaviin“. Kuid mitte calvados polnud see, millega Erich Maria Remarque jättis sügava jälje kirjanduslukku, vaid ikka tema romaanid.