Repro
Isaak Dunajevskit on nimetatud nõukogude Straussiks, vene Gershwiniks ja Stalini perioodi Mozartiks. Ta oli tohutult populaarne helilooja, kelle loodud laule ja marsse teadis peast kogu nõukogude rahvas.

Samas ei kuulunud Dunajevski partei ridadesse. Küllap sellepärast kandiski ta oma tohutule populaarsusele vaatamata mitte Nõukogude Liidu, vaid kõigest Venemaa rahvakunstniku tiitlit.

Orkestrijuht Oleg Lundström on öelnud, et Isaak Dunajevski on vene inimestele sama mis ameeriklastele George Gershwin või Cole Porter. Helilooja Juri Saulski sõnul oli Dunajevskil eriline maailmatunnetus - nii, nagu kirjutas tema, ei saa kirjutada tellimuse peale. See muusika on kirjutatud südamega! „Ta oli inimene, kes tahtis tõsta oma kodumaad veel kõrgemale, kodumaad, mida ta armastas," rääkis helilooja Aleksandra Pahmutova, kelle sõnul lõi Dunajevski üdini päikeselist ja elujaatavat muusikat.

Isaak Dunajevski sündis 18. jaanuaril 1900. aastal Ukraina sisemaal, Lohvitsi linnas, paljulapselises juudi perekonnas. Juba seitsmeaastaselt pälvis ta kohaliku imelapse kuulsuse. Poiss suutis klaveril esitada ükskõik millist äsja kuuldud muusikapala.

1910. aastal asus pere elama Harkovisse. Isaak lõpetas 1919. aastal Harkovi konservatooriumi viiuli erialal, olles õppinud selle kõrval ka kompositsiooni. Kodusõja rasketes tingimustes leidis ta endale tööd viiuldaja ja pianistina ning peagi juba ka heliloojana, kirjutades kohalikele teatritele avamänge, laule ja tantsumuusikat. Iga teine, kes oleks saanud klassikalise hariduse soliidses konservatooriumis, oleks pidanud töötamist sellistes žanrites häbiväärseks, kuid mitte Dunajevski. „Kes oleks võinud mõelda, et väikesest muusikust, kes vaimustus Beethovenist, Tšaikovskist, Brahmsist ja Borodinist, võiks saada kergemuusika žanri meister?" mõtiskles laulumeister aastaid hiljem. „Kuid just minu soliidne muusikaline haridus aitab mul luua tõsiste vahendite abil kerget muusikat."

Aastatel 1929-1941 elas Dunajevski Leningradis, olles sealse music hall'i kunstiline juht ja peadirigent. Ta töötas koos Leonid Utjossovi džässorkestriga, juhatas pioneeride palee laulu- ja tantsuansamblit ning oli ka Leningradi heliloojate liidu juhatuse esimees. Alates 1943. aastast elas muusikamees Moskvas, kus tegutses viis aastat raudteelaste kultuurimaja ansambli kunstilise juhina.

Laul Stalinist

1934. aastal jõudis Nõukogude Liidus kinoekraanidele Grigori Aleksandrovi komöödia „Lõbusad semud", mille kohta on Charles Chaplin öelnud, et kui enne seda tunti Ameerikas ainult Dostojevski Venemaad, siis nüüd nägid ameeriklased, et ka nõukogude inimesed naeravad vabalt ja on rõõmsad. Film tegi üleöö kuulsaks selle peaosalise Ljubov Orlova ja samuti helilooja Isaak Dunajevski.